Vastus teada! Selgus, kas mikrolaineahjus toidu tegemine on tervisele kahjulik või ei

Palju on räägitud, et mikrolaineahjus toitude soojendamine on kahjulik meie tervisele ja seda mitmel põhjusel. Hiljutised uuringud aga paljastavad, et tegelikkuses pole oht suur juhul, kui jälgida seda, millises toidukarbis oma einet soojendada.

2020. aasta uuringus võrreldi mikrolaineahjus küpsetatud valmistoidu ja tavalises ahjus valmistatud toidu toiteväärtust. Teadlased leidsid, et ainus erinevus kahe keedetud toidu vahel oli see, et mikrolaineahjus küpsetatud toidus säilis veidi rohkem C-vitamiini. Kuid teadlased ei leidnud, miks see nii võib olla, kirjutab BBC.

Samuti on leitud, et mikrolaineahi eemaldab brokkolist 97% põletikuvastase toimega taimeühendit. See on kolmandiku võrra suurem kahju kui näiteks brokkolit keetes.

Ühes teises uuringus võrdlesid teadlased aga fenoolide sisaldust erinevates köögiviljades peale nende keetmise, aurutamise ning mikrolaineahjus soojendamise. Mikrolaineahjus soojendamise ja aurutamise tõttu vähenes fenoolisisaldus kõrvitsas, hernes ja porrus, kuid mitte spinatis, paprikas, spargelkapsas ega rohelistes ubades.

Mõlema meetme puhul õnnestus köögiviljadel mikrolaineahjus paremini küpseda kui neid keetes. "Mõõdukas kuumtöötlus võib olla kasulik vahend mõne köögivilja tervislike omaduste parandamiseks," kirjutavad teadlased. Kõige hiljutisemas, 2023. aastal tehtud uuringus jõudsid teadlased järeldusele, et mikrolaineahi on toitainete säilitamiseks kõige tõhusam.

Põhjus, miks võib mikrolaineahjus toitude küpsetamine või soojendamine kahjustada tervist, peitub toidukarpides. Paljud plastikud ei ole sobilikud kuumutamiseks ning plastilisandid võivad languneda ning seejärel toidu sisse imbuda.

"Mõned plastikud ei ole mõeldud mikrolainete jaoks, kuna selle sees on polümeerid, mis muudavad selle pehmeks ja painduvaks. Need sulavad madalamal temperatuuril ja võivad mikrolaineahju protsessi käigus laguneda toidu sisse, kui temperatuur ületab 100 kraadi," ütles professor Juming Tang, kes on Washingtoni ülikooli toiduainete teadur.

2011. aasta uuringus uurisid teadlased rohkem kui 400 toidukarpi, mis olid mõeldud toidu hoiustamiseks ning avastati, et enamik neist sisaldas flataate, mis aitab plasti elastsemaks muuta. Lastel võivad ftalaadid tõsta vererõhku ja insuliiniresistentsust, mis võib suurendada metaboolsete häirete, nagu diabeet ja hüpertensioon, riski. Seda on seostatud ka viljakuse, astma ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega.

Kõige turvalisem viis on mikrolaineahjus toitude soojendamiseks kasutada mikrolaineahjukindlaid materjale ning selle kohta ka enamasti on info ka pakendi peal kirjas.

Küll aga kaasnevad riskid ka mikrolaineahjus toidu soojendamisega. Toitu tuleb kuumutada kuni 82 kraadini, et hävitada kõik kahjulikud bakterid. Kuid kuna bakterid võivad uuesti sattuda toitu iga kord kui see maha jahtub, ei tohiks sama einet soojendada rohkem kui üks kord.

Mis puudutab aga mikrolainete kiirgust, siis see on täiesti kahjutu. Mikrolained kasutavad madala sagedusega elektromagnetkiirgust, mida kasutatakse ka elektripirnides ja raadiotes.

Mikrolaineahju on pikka aega peetud ohutuks köögiseadmeks, kuid uuringute kohaselt on sellega kaasas hoiatusi. Eriti tõstatavad eksperdid endiselt muret selle üle, kuidas mikrolaineahjus kasutatav plastpakend võib häirida meie hormoone ja seejärel mõjutada meie tervist.