“Oleme päästnud juba 13 000 portsjonit!” | Innovaatiline rakendus võitleb toiduraiskamise vastu

ResQ rakendus loodi Soomes. Millal jõudsite Eesti turule?

"Eesti turul alustasime eelmise aasta novembris ehk siis paari kuu pärast on aasta täis," räägib ResQ Clubi Eesti turu juht Anett Kislov. 

Mida ResQ rakendus endast täpsemalt kujutab?

"ResQ Club on loodud toiduraiskamise vähendamiseks ja seda teeme läbi ResQ mobiilirakenduse. Läbi meie äpi saavad toitlustuskohad nagu kohvikud, restoranid, buffeed ja ka hulgimüüjad müüa tavatarbijale oma müümata jäänud toitu. Meie platvormil saab pakkuda sellist toitu, mida ohustab äraviskamine," räägib Kislov. 

Milline lugu on rakenduse taga?

"Tegelikult loodi see platvorm juba üsna ammu, 2015. aastal Soomes. Üks seltskond noormehi tegi ärimudeli, mille abil saaks ennetada toiduraiskamist. Nad olid tehnilise taibuga, oskasid ise koode kirjutada ja niimoodi see pihta hakkas," selgitab Kislov. 

Kuidas rakendus täpsemalt toimib?

"Äpp tuleb alla laadida ja kaardi pealt saab leida endale sobivaid pakkumisi. Tuleb leitud toit endale ostukorvi panna, teha ost läbi äpi ja siis peab toidule ise järele minema."

Mitu toiduportsjonit olete siiani Tallinnas päästnud?

"Praegu ületasime just 13 000 toiduportsjoni piiri."

Kas hetkel on teie partnerid ainult restoranid?

"Tegelikult ei ole. Meie partneriteks on ka hulgimüüjad, kelle kaup on olnud isegi populaarsem. Hulgimüüjad pakuvad toidukaupu, mida nad ei saa toidupoodidesse saata. Näiteks pole puu- või köögiviljadel piisavalt esinduslikku välimust või hakkab lähenema aegumiskuupäev ja toidupoed ei võta enam kaupa vastu. Kui räägime kohvikutest ja restoranidest, siis praegu ostetakse ülekaalukalt kooke, saiakesi ja selliseid kaupu."

Kas saan õigesti aru, et toidukauplused ei ole veel teie partnerid?

"Veel ei ole tõesti, aga läbirääkimised käivad ja meil on suur lootus, et keegi on valmis ühel päeval seda platvormi proovima, sest toiduraiskamine on samuti kaupluste puhul väga suureks probleemiks. Näiteks Soomes on toidukaupluste tooted meie platvormil kõige müüdavamad kaubad."

Millist tagasisidet olete saanud? Kuidas Eesti inimesed on sellise uudse rakenduse vastu võtnud?

"Inimesed on meid väga soojalt vastu võtnud. Oleme selle aastaga aru saanud, et jääme Eesti turule ja tahame siin edasi tegutseda. Meile tuleb iga kuu juurde tuhandeid kasutajaid, toitu päästetakse ning on näha, et jätkusuutlikkus on ka Eestis üha olulisem. Meie töö on ka tavatarbijat sel teemal harida. Müümata jäänud toit on kvaliteetne ja hea, kuid seda lihtsalt ohustab äraviskamine."

Kas inimesed ikka julgevad müümata jäänud või läheneva aegumiskuupäevaga toitu osta?

"Negatiivseid kommentaare ei ole laekunud. Teame, et paljudel inimestel on selline mõtlemine, et sama kuupäevaga toode võib olla halb. Kuigi tegelikult on toodetel ka erinevad märgistused ehk "parim enne" ja "kõlblik kuni". "Parim enne" märgisega toodet on võimalik veel pikalt süüa. Paljud inimesed seda ei tea."

"Praegusel ajal on veel ka ettevõtteid, kes arvavad, et müümata jäänud toidu müümine on halb nende brändile. Tegelikult on roheline mõtteviis ja jätkusuutlikkus üha populaarsemad ja olulisemad teemad, kuid kõik ei taha veel sellega kaasa minna."

Kas olete mõelnud lisada rakendusele ka toidukulleri teenust?

"Praegu on võimalik ainult ise järele minna, kuid kindlasti võtame arvesse klientide tagasisidet ja paneme selle enda plaanidesse. Praegu tundub küll, et koroonaviiruse ajaga on inimesed harjunud, et saavad toitu tellida nii toitlustuskohtadest kui ka toidupoodidest. Oleme kiiresti arenev idufirma, tahame proovida erinevaid võimalusi ja see on kindlasti üks idee, mis on meil mõttes."

Mis on pikaajalisem eesmärk, mille tahaksite Eesti turul saavutada?

"Kindlasti tahaksime jõuda teistesse linnadesse, kuid seda teeme tasa ja targu. Tahaksime jõuda kõikidesse toidupoodidesse, veel teistesse toitlustuskohtadesse ja hulgimüüjateni. Tahaksime ikkagi päästa võimalikult palju toitu, mis päästmist vajab."