Intervjuu! Toitumisterapeut hoiatab: see paastumisviis on tervisele lausa ohtlik

Lääne-Tallinna Keskhaigla toitumisterapeudi Elle Kalamägi hinnangul ei ole tegelikult inimesel hädavajalik paastuda, et ellu jääda või tervislik olla. ‘’Toidu tarbimine on elu säilitamiseks hädavajalik, sest toit annab kehale vajalikud toitained ja energiat normaalseks funktsioneerimiseks. Inimene peab saama toidust valke, süsivesikuid, rasvu, vitamiine, mineraale ja teisi olulisi aineid, mis toetavad keha kasvu, ainevahetust ja kõiki kehalisi funktsioone,’’ sõnab ta.

Kuid tema sõnul on paastumisel, eriti mõõdukalt teostatuna, mitmeid potentsiaalseid tervisele kasulikke mõjusid. ‘’Ajastatud paastumine ja mõõdukas kalorite piiramine on mõned näited paastumisviisidest, mis võivad aidata kaalulangetamisel, insuliinitundlikkuse parandamisel ja mõningate haiguste riski vähendamisel. Lisaks võib paastumine stimuleerida autofaagia protsessi (enesehooldusmehhanism), mis on kehale kasulik rakkude tervise ja taastumise seisukohast,’’ selgitab ta.

Kalamägi tutvustab, et paastumise vorme on mitmeid:

• Toitmisaknad: Paastumise ajal piiratakse söömise aega kindla ajaaknaga päevas. Näiteks võib olla 8-tunnine toitmisaken ja ülejäänud 16 tundi paastuaeg. See meetod on tuntud kui ajastatud paastumine.
• 24-tunnine paast: Toitu ei tarbita terve ööpäeva jooksul, näiteks hommikust hommikuni järgmise päeva hommikuni.
• 5:2 dieet: Selle meetodi korral tarbitakse 5 päeva jooksul tavaliselt toitu ja 2 päeva jooksul piiratakse kalorite tarbimist oluliselt (nt 500–600 kalorit päevas).
• Paastupäev: Paastupäeval loobutakse tavapärasest toidust ja tarbitakse ainult vett või muid kalorivabu jooke.
• Paastumine kindlatel päevadel: Näiteks paastutakse kindlatel nädalapäevadel või usulistel tähtpäevadel.

Veepaastumine võib olla tervisele potentsiaalselt ohtlik

‘’Veepaastumine tähendab, et inimene tarbib teatud aja jooksul ainult vett ja loobub toidust. See on üks radikaalsemaid paastumisviise ja võib kesta mitu päeva kuni mitu nädalat, olenevalt inimese eesmärkidest ja tervislikust seisundist. Veepaastumist ei saa pidada inimese kehale hädavajalikuks. See võib olla äärmuslik ja potentsiaalselt tervisele ohtlik, eriti kui seda tehakse pikka aega või ebakorrektselt,’’ rõhutab Kalamägi.

Keha vajab toidust saadavat energiat, toitaineid ja vedelikke, et korralikult funktsioneerida ja tervislikult toimida. ‘’Kuigi veepaastumisel võib olla teatud tervisele kasulikke mõjusid, on see ka potentsiaalselt riskantne ja ei sobi kõigile,’’ sõnab ta. Ehk veepaastumine ei ole inimese kehale vajalik ja selle läbiviimine nõuab äärmiselt ettevaatlikku lähenemist.

Paastumisel ole teadlik oma tervislikust seisundist

Kalamägi paneb kõikidele südamele, et paastumisel on oluline järgida teatud põhimõtteid ja silmas pidada oma tervislikku seisundit, et see oleks turvaline ja tõhus. ‘’Konsulteerige tervisespetsialistiga, ehk enne paastumise alustamist on soovitatav rääkida oma arstiga, eriti kui teil on olemasolevad terviseprobleemid või kroonilised haigused. Arst või paastuspetsialist saab hinnata teie tervislikku seisundit ja anda nõu sobivate paastumisviiside kohta teie konkreetse olukorra jaoks,’’ selgitab ta.

Seejärel on oluline valida sobiv paastumismeetod. ‘’On mitmeid erinevaid paastumisviise, nagu ajastatud paastumine, osaline paastumine, veepaastumine jne. Valige meetod, mis sobib teie eesmärkide, tervisliku seisundi ja elustiiliga,’’ lausub ta. Samuti on oluline tarbida piisavalt vett. ‘’Kui paastumine hõlmab vee tarbimist, veenduge, et jooksite piisavalt vett, et vältida dehüdratsiooni. Dehüdratsioon võib olla ohtlik ja negatiivselt mõjutada teie tervist.’’ 

‘’Ärge üritage teha ka liiga pikki paastuperioode või äärmuslikke paastumismeetodeid. Liiga pikad või rasked paastuperioodid võivad põhjustada terviseprobleeme ja vastupidist mõju teie eesmärkidele,’’ sõnab Kalamägi. Ta ütleb, et keha suhtes tuleb olla tähelepanelik ja kuulata selle signaale. ‘’Kui tunnete end väga nõrgana, pearinglusena, iiveldusena või muude ebatavaliste sümptomitega, lõpetage paastumine ja konsulteerige tervishoiutöötajaga,’’ märgib ta.

Kindlasti ei tohi paastumisel unustada toitumisalaseid vajadusi. ‘’Kui paastumise lõpetate, tagastage oma toidusedel järk-järgult normaalseks. 2-3 päevane paast vajab üleminekuks ühte taastumispäeva. Veenduge, et tarbite mitmekesist ja toitaineterikast toitu, mis vastab teie keha vajadustele,’’ annab toitumisterapeut nõu.

Seetõttu on tasuks vältida paastumist teatud terviseseisundite korral. ‘’Paastumine võib olla vastunäidustatud teatud terviseseisundite, näiteks raseduse, imetamise, diabeedi või söömishäirete korral jne. Kui teil on mingeid terviseseisundeid, mis võivad paastumisele olla riskantsemad, vältige paastumist või konsulteerige enne arstiga,’’ rõhutab ta ja lisab, et kui kui on vaja paastumise abil saavutada tervisega seotud eesmärke, siis tuleb pöörata tähelepanu ka muudele tervisliku elustiili teguritele, nagu regulaarne liikumine, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni. 

‘’Paastumine võib olla kasulik, kui seda tehakse õigesti ja ohutult. Oluline on valida enda jaoks sobiv paastumismeetod, jälgida oma tervist. Tervisliku paastumise korral võib see aidata teie keha puhastuda, ainevahetust parandada ja saavutada mõned tervisega seotud eelised. Paastumise läbiviimine peaks aga olema teadlik, kontrollitud ja teostatud tervislikust seisundist lähtuvalt,’’ lausub ta.

Kuigi paastumisel võib olla mitmeid potentsiaalseid tervisealaseid eeliseid, ei sobi see kõigile, eriti rasedatele, imetavatele naistele, alakaalulistele inimestele, teatud haigustega inimestele või neile, kellel on ajaloos söömishäireid. Enne paastumisega alustamist on soovitatav konsulteerida tervishoiutöötajaga, eriti kui teil on olemasolevad terviseprobleemid, et tagada paastumise ohutus ja sobivus teie individuaalsele olukorrale.