„Tüüpiliste kirjavigade parandamisega saab ChatGPT päris hästi hakkama.” Kas tehisintellekt võtab keeletoimetaja töö üle?

03. veebruar 2024 | 16:00

Milline on keelenõuandjate igapäevatöö ning milliseks võib see kujuneda tulevikus? Keelenõu küsitakse nii komade ja mõttekriipsu kasutamise kui ka mõisteta päritolu kohta, näiteks – kust pärineb mõiste "kellegi karvane käsi mängus". EKI töötajad tõdevad, et tüüpiliste kirjavigade parandamisega tuleb tehisintellekt juba päris hästi toime.

Ilmselt on Eesti Keele Instituudi (EKI) üks kõige tuntumaid teenuseid keelenõu andmine. Kui tekib kahtlus, kas kirjutada midagi suure või väikese tähega, kokku või lahku jne, saab abi küsida keeleteadlastelt.

Saates olid külas EKI vanemkeelekorraldaja Maire Raadik ja tänapäeva eesti keele osakonna juhataja Sirli Zupping.

Kas õige on "Rootsi laud" või "rootsi laud"? "Ikka suurega [algustähega]. Ja selliste ühenditega ongi nii, et kui vähegi kõhkled, siis kirjuta ikkagi pigem suurega. Väikese tähega on praegu peamiselt keeled," ütles Maire Raadik ja täpsustas, et määravaks saabki siin kohanimi, mille puhul ei ole mõtet teha vahet, et kord kirjutada suure ja kord väikese tähega. "Me usume, et on lihtsam, kui kohanimi on alati suure tähega."

Raadik ütles, et kõik, mida keele kohta küsida saab, seda ka EKI-lt küsitakse. Eelmise aasta kohta statistikat teinud Raadiku sõnul on üks suureks küsimuste rühmaks nimeküsimused, millele vastab EKI nimekorraldaja Peeter Päll. "Seal on nii isiku- kui kohanime küsimused: lapsele nimepanek või kohanimekujude kindlaks määramine. Neid on hästi palju. Väljaspool nimeküsimusi kindlasti kirjavahemärgi küsimused. Kolmandale kohale ma paneksin ma paneksin kokku- ja lahkukirjutamine."

EKI-lt keeleabi saamiseks on kaks moodust: tööpäevadel helistamine või e-maili saatmine.

Aeg-ajalt tuleb ka ette küsimusi, millele polegi nii kerge vastata ning samuti tuleb küsija küsimusest ära arvata, kas pigem eeldatakse pikka või lühikest vastust. Kes soovib vastuseks ainult "jah" või "ei", kes soovib aga pikemalt arutleda. Vahel küsitakse ka etümoloogilisi küsimusi ehk selle kohta, kust üks või teine väljend pärineb. "Kellegi karvane käsi mängus" väljendist on ilmselt kõik kuulnud, kuid EKI-lt soovis üks küsija teada, kus kohast selline väljend tulnud on. Alati seda aga välja selgitada ei õnnestugi.

EKI keelenõuandel on ka juba püsihelistajad, keda nad häälest ära tunnevad. "Mõned on sellised, kes mõtlevad hästi sügavalt sõnade tähenduse üle, nemad tahavad filosofeerida ja arutleda. Mõnel on mingi isiklik mure."

Aja jooksul kogunenud küsimustest on mõistagi ka selliseid, kus EKI töötajaid muigama panevad. Maire Raadikule meenub küsimus eelmisest aastast, kus inimene juurdles sõna "käeselg" üle ja küsis, miks meil ei ole "käekõht", vaid hoopis "peopesa"?

Mood levib kiirelt ka keelekasutuses ning paljud inimesed mõtlevad ja muretsevad sõna "ikkagist" levimise ja kasutamise kohta.

Viimasel ajal on väga palju räägitud tehisintellekti mõjust inimeste tööle, eriti selle vähendamisele. Kuidas on lugu keelenõuannetega? "Ma arvan küll, et on juba muutnud. Kui sisestada vigane tekst ja paluda ChatGPT-l parandada ära tüüpilised õigekirjavead, lisada komad ja puuduvad kirjavahemärgid, siis ta teeb selle päris hästi siiski ära. Mingile uuringule ma viidata hetkel ei saa, aga ise katsetamise andmete pealt ma võin öelda küll, et tean päris hästi," ütles Sirli Zupping.

Vaata Eesti Keele Instituudi taskuhäälingut päises olevast videost!