Mis saab edasi? Venemaa lubas radikaalselt vähendada sõjategevust Kiievi lähistel

"Arvestades, et kõnelused kokkuleppe ettevalmistamise nimel Ukraina neutraliteedi ja tuumavaba staatuse üle on liikunud praktilisele pinnale... langetati otsus radikaalselt, mitmekordselt vähendada sõjalist aktiivsust Kiievi ja Tšernihivi piirkondades," ütles Vene asekaitseminister Aleksandr Fomin. 

Venemaa pealäbirääkija Vladimir Medinski ütles, et läbirääkimised olid "konstruktiivsed" ning et Ukraina ettepanekud esitatakse Venemaa presidendile Vladimir Putinile. 

Medinski sõnul võib Putin kohtuda Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskõiga.

"Pärast tänast sisukat arutelu oleme kokku leppinud ja välja pakkunud lahenduse, mille kohaselt on riigipeade kohtumine võimalik samaaegselt lepingu parafeerimisega välisministrite poolt," lisas Medinski.

"Kui kokkuleppe kallal tehakse kiiresti tööd ja leitakse vajalik kompromiss, toob see rahu sõlmimise võimaluse palju lähemale," ütles ta.

Medinski sõnul olevat presidentide kohtumist arutatud algusest peale.

"Pakutud formaat oli järgmine: esmalt valmistatakse ette kokkulepe, seejärel kinnitavad selle läbirääkijad ja parafeerivad välisministrid, misjärel arutatakse riigipeade kohtumise võimalust selle lepingu allkirjastamiseks," rääkis Medinski.

Tema sõnul pole "tegemist kerge küsimusega, seda enam, et võimalik on mitmepoolne kohtumine Ukrainas rahu tagavate garantriikide osalusel".

Ukraina delegatsiooni kuuluv David Arahhamia märkis, et ukrainlased nõudsid kõnelustel Venemaaga rahvusvahelist lepingut, mille alusel tagaksid teised riigid Ukraina julgeoleku.

"Me tahame rahvusvahelist julgeolekutagatiste mehhanismi, kus garantriigid tegutseksid sarnaselt NATO artiklile number viis – ja isegi veel kindlamalt," ütles Ukraina läbirääkija Arahhamia ajakirjanikele pärast kõnelusi Venemaa delegatsiooniga.

"Me nõuame, et see oleks rahvusvaheline leping, mille allkirjastavad kõik garandid, et mitte korrata viga, mis kunagi oli Budapesti memorandumis," lisas Arahhamia.

Ta täpsustas, et Ukraina näeb oma julgeoleku tagajatena ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid, eelkõige Ühendriike, Hiinat, Suurbritanniat, Prantsusmaad, aga ka Türgit, Saksamaad, Kanadat, Itaaliat, Poolat ja Iisraeli.

Mis puudutab Kiievi kontrolli alt väljas olevaid Donetski ja Luhanski oblastite alasid, aga samuti Krimmi, siis rahvusvahelised julgeolekugarantiid neil aladel ajutiselt ei toimiks, märkis Arahhamia.

Kiiev teeb ettepaneku sätestada lepingus, et kõik garantriigid toetavad Ukraina EL-iga liitumise protsessi.

Läbirääkimistel osalenud Ukraina presidendi kantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak ütles ajakirjanikele, et julgeolekutagatiste kokkulepe tuleb heaks kiita rahvahääletusel.

Ta lisas, et Kiiev teeb ettepaneku fikseerida leppe eraldi klauslina seisukoht Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste kohta Krimmi ja Sevastopoli staatuse üle.

Ja Kiievi kontrolli alt väljas olevate Donbassi alade küsimuse arutamiseks on Podoljaki sõnul tehtud ettepanek arutada neid Ukraina ja Vene presidendi läbirääkimiste raames.