Tütre matnud ema pöördus Ants Rootslase poole: tahan mõista, miks ma pidin kaotama oma lapse?

Möödunud aastal enne jõule tabas Veronikat (43) kujuteldamatult traagiline kaotus - tal tuli ootamatult matta oma seitsmeaastane tütar Loore Loviisa. Ilmselt ei leidu inimese elus suuremat õnnetust kui oma lapse surm. Kas ja kuidas on sellisel juhul üldse võimalik edasi elada?

Kõik algas ühel novembripäeval, kui Loore Loviisa jäi väikese köha tõttu koolist koju. Esimese klassi tüdruku jaoks kujunes see pealtnäha tavaline päev tema elu viimaseks. Ehkki arstid püüdsid pikkade tundide jooksul Looret elule tuua, ei õnnestunud neil Veronikale last tagasi anda.

„Me olime nii katki, nii endast väljas, šokis. Aga me ei hakanud kedagi teist paluma, me tahtsime ise kõik teha. Me tahtsime, et tal oleksid ilusad matused,” jagab Veronika oma kurba kogemust. „Väga raske oli teda seal kirstus näha. Ta oli jääkülm. Aga ta oli nii ilus…nagu väike inglike.”

Leinav ema sööb juba neljandat kuud rahusteid, ta on saanud tuge hingehoidjalt ning teda abistavad kogemusnõustajad. Ent ta ei näe siin elus enam põhjust edasi minna, sest tunneb, et koos väikese Loorega läks maamulda ka tema.

Viimases hädas otsib Veronika abi Ants Rootslaselt. Ta soovib saada vastust küsimusele, miks saatus on olnud tema vastu nii karm ja miks on nende perest võetud laps.

Terapeut Ants Rootslane on leinaga palju kokku puutunud. „Kui kaotame väga lähedase inimese, tahame loomulikult teada, mis juhtus ja miks juhtus. Me tahame mingit vastust saada, et miks just minu laps või miks just minu kaaslane. See on seotud sellega, et me ei suuda nõustuda.”

Lähedase kaotus on traagiline sündmus, ent tabab meid kõiki varem või hiljem.

Ants Rootslane julgustab inimesi leina sügavalt kogema ja soovitab just esimestel leina nädalatel käia leinateraapias, erinevate nõustajate juures, et leina faasid ei jääks varjatuks.

„Eestlased ei ole kõige paremad leinaga toime tulijad, sest oleme harjunud oma tundeid varjama,“ märgib Ants, hoiatades: „Üsna sage nähe eestlaste puhul on see, et tõrjutakse lein välja, mis tähendab seda, et põgenetakse kas töösse, hakatakse hästi palju askeldama, et ei saaks neid tundeid kogeda. Tekib viha ebaõiglase kaotuse vastu ja süütunne - kas ma oleks saanud midagi teha? Ja see võib pikas plaanis viia inimese väga keerulisse seisu. See võib hakata ühel hetkel sümptomitena välja lööma, depressiooni näol või erinevate kummaliste valuaistingutena.“

Kas Ants ja tema alternatiivsed meetodid suudavad leinavale emale juhatada suuna, et sellises olukorras oma eluga siiski edasi minna?

Seda näeb sarja „Uus algus Ants Rootslasega“ neljapäevases traagilises ja liigutavas loos, mis algab TV3s kell 20.00.