Venekeelsed kutsekooli õpilased eesti keelsest õppest: meil on raske, aga me püüame!

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on Eesti suurim riiklik kutseõppeasutus, mille kolmes õppekohas Sillamäel, Jõhvis ja Narvas õpib 23 õppekavarühmas meistriks üle 2300 erinevas vanuses õppija. Muidugi on ka selle asutuse puhul kõige suuremaks probleemiks eesti keelt mitte oskavad õpetajad, vahendab "TV3 uudised".

"Sellel sügisel alustasime siis viieteistkümne 100% eestikeelse grupiga. Hetkel on meil üleminekuperiood nagu te teate, 60/40 õpe. Aga meil on ka päris eestikeelseid erialasid ja loomulikult on ka õpetajaid, kes õpetavad eesti keeles ja aitavad kutsekeskhariduse õpilastel venekeelselt õppelt eestikeelsele üleminekut ellu viia," ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse turundusdirektor Cadrin Lokotar.

"Selle aja jooksul, kui mina olen siin olnud, on tööle tulnud 150 uut inimest ja umbes 40 on lahkunud. Sageli on selle põhjuseks olnud keele kvalifikatsiooninõuete mittetäitmine. See tähendab seda, et kuna Ida-Virumaal õpetajate leidmine – eelkõige kutseõpetajate leidmine – on väga-väga keeruline, siis meile sõidavad kutseõpetajad teistest piirkondadest ja väljastpoolt maakonda on meil umbes 40% õpetajatest," ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Mati Lukas.

Cadrin Lokotari sõnul peavad nende õpetajad väga suurt tööd tegema, kuna õpilased on valdavalt venekeelsed. "Eestikeelsele õppele üleminek peab realiseeruma sajaprotsendiliselt aastaks 2030. Aega veel natukene on, keeleõpe ei käi loomulikult nipsust, see võtab aega."

Kaasmaalaste aitamiseks ja nende ühtsesse keeleruumi kaasamiseks liitusid sellest sügisest õppeasutusega Tartust tööle tulnud Silja Šuman ja Evely Vassar Rakverest.

"Kuna ma ise räägin ka vene keelt, siis meil suhtlus on parem. Me saame üksteisest hästi aru, me aitame üksteist. Nad on minuga harjunud, nemad on minuga harjunud selle lühikese aja jooksul. Ja nii me elame siin," ütles noortele siseviimistlust õpetav kutseõpetaja Silja Šuman ja lisas, et noored saavad eesti keele rääkimise vajadusest aru, kuid see võtab aega.

Neli venekeelset noort ütlesid "TV3 uudistele" kaamera ees ühest suust, et neil on raske, kuid nad püüavad eesti keelt õppida.

Noori keevitama õpetav Evely Vassar tõdeb, et eesti keelt on noortele lihtsam õpetada siis, kui neil juba mingigi keeleteadmine põhikooli ajast on olemas. Rühmad on aga nii erinevad, et isegi baasteadmised võivad olla puudulikud. "Ma olen aru saanud ka sellest, et natukene sunniviisiline eesti keele õppimine on tekitanud ka sellise traumaatilise kogemuse," ütles Vassar ja täpsustas küsimuse peale, et praktikas kasutatakse õppemeetodit, mis ei ole õpilasi kaasavad, vaid passiivsed.

Haridus- ja teadusministeeriumist kinnitatakse, et väikeste sammudega liiguvad eestikeelsuse poole ka kutseõppekeskused, mis lisaks kutsele ka keskhariduse annavad.

"Ministeerium on teinud ka analüüse, millest selgub, et eesti keele oskus on seotud üldise õppeedukusega õpilastel. Kui sa oled ikka üleüldiselt nõrk ja madala keskmise hindega põhikoolis, siis need lapsed oskavad halvemini ka keeli, seal hulgas eesti keelt. Kuna kutseharidusse ikkagi üldjuhul tulevadki madalama õppeedukusega õpilased kui gümnaasiumisse suunduvad, siis see on probleem, millega me peame tegelema, et ka üldine õppeedukus paraneks kutseõppeasutustes," ütles haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse nõunik Rita Kas.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.