Vandeadvokaat uutest kiiruskaameratest: meil on õigus veeta aega nii, et riik ei tea, kus sa oled!

Sellel nädalal ilmusid erinevatesse sotsiaalmeedia gruppidesse pildid kastidest, mis asuvad Tallinnas nii Järvavana teel kui ka Pärnu maanteel. Inimesed imestasid, et kas tõesti on taaskord leitud uus koht, kus salaja sõidukite kiirust mõõta, vahendab "TV3 uudised". 

"Tegemist on kaameratega, mille me paigaldasime siia Tallinna Ühisgümnaasiumi ette. See on üks kolmest kohast," tõdes Tallinna strateegiakeskuse innovatsiooniekspert Mark-Emil Talivere. "Nende funktsioon on tegelikult väga lihtne - nad kontrollivad seda ühissõiduki bussirada, mis tuleb sealt viadukti otsast siia ristmikuni." Lisaks mõõdetakse Järvevana teel mingil määral ka sõidukite keskmist kiirust. 

Tegemist on pilootprojektiga, mis sündis "Test in Tallinna" raames. Kaamerate asukohad määrasid Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Transpordiamet ja politsei, lähtuvalt sellest, kus on kriitilised piirkonnad. Pärnu maantee bussirada on näiteks pidevalt sõiduautode poolt hõivatud. 

Keskmist kiirust mõõtvaid kaameraid on varem testitud erinevatel riiklikel maanteedel ning täna on nad kasutusel näiteks ka Põlva linnas. Politsei sõnul näitavad kõik testperioodid ainult üht - kiiruse ületamine on endiselt Eestis suur probleem. 

"Eelmisel nädalal oli uudist Põlvast, kus seda keskmist kiirust mõõdeti ja 125 000 rikkumist seal tuvastati," avaldas PPA liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss. "Minu arust see on üüratu suur arv sellise väikse linna kohta. Mis siis võib toimuda suurematel teedel või Tallinna-suguses linnas? Neid variante tuleb lihtsalt proovida." 

Selle aasta kevadel avalikustas Transpordiamet ka enda katseprojekti tulemused. Neljal maanteel mõõdeti üle 118 tuhande sõiduki keskmist kiirust, neist 39% vajutas gaasipedaali liiga kõvasti. Politsei ootab pikisilmi, et saaks Eestis ka päriselt sellised kaamerad kasutusele võtta, sest need aitavad päästa inimelusid. 

Täna on samasugused kaamerad kasutusel näiteks Lätis ning statistika kohaselt on need seal ka hüppeliselt liiklusõnnetusi vähendanud. Selleks, et keskmist kiirust mõõtvad kaamerad Eestis kasutusele võtta, on vaja muuta seadust. Juriidiliselt on kõik võimalik, kuid vandeadvokaat Carri Ginter ei näe, et sellist muudatust vaja oleks. 

"Ma olen üritanud kätte saada statistikat, mis näitaks seda, et Eestis kiiruse ületamine 5 km tunnis või 20 km tunnis maanteedel põhjustab raskeid liiklusõnnetusi ja sellist statistikat Eesti riigil ei ole," tõdes Ginter. "Nüüd siis öelda, et meil on neid kaameraid vaja selleks, et inimeste elusid päästa - see on lihtsalt demagoogia. Ehk kaamerad pannakse välja selleks, et tõsta eelarvesse raha ja ma ei saa aru, miks Eesti inimesed peaksid tahtma, et neid veel rohkem jälgitakse." 

Ginter toob välja, et lisaks toovad sellised kiiruskaamerad kaasa ebavajaliku andmete salvestamise, sest üles pildistakse iga mööduv auto. 

"Sinna jääb üles, kes kellega kuhu läks ja kust tuli. Ja see on väga kompromiteeriv informatsioon," sõnas mees. "Aga seda ei ole mõtet vaadata ainult keskmise kiiruse kaamerate kontekstis, vaid üleüldse selles kontekstis, et kas meil on õigus olla omaette. Õigus veeta aega nii, et riik ei tea, kus ja kellega sa oled. Kas sa lähed armukesega spaasse või Soome konverentsile. See ei ole riigi asi, kui sa pole seadust rikkumas!"

Täna ei ole veel teada, kas ja millal sellised kaamerad üle-Eestiliselt kasutusele võetakse. Tallinnas kestab pilootprojekt kuni 23. aprillini 2025 ning testperioodi ajal inimestele ühtegi trahvi ei väljastata.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!