Väiksem pakend, aga sama hind! Paljude tootjad jäävad ellu tarbija kulul

Lõppev aasta on olnud kohalikele ettevõtjatele nagu sõit Ameerika mägedel. Pole vähe neid, kes on tugevale hinnasurvele alla vandunud ja oma tootmise lõpetanud. Kuidas aga pakkuda Eesti inimesele toodet, mida ta jõuaks osta ja mille tootmine ei pakuks ettevõtjale vaid tegemise rõõmu, vaid annaks ka veidi kasumit?

Lõuna-Eesti ainukeses šokolaaditehases käib jõulude eel vilgas töö. Roosiku šokolaadivabrikus alustati jõuludeks valmistumist juba septembrikuus. Šokolaadimeister Aivo Alev ütleb, et jõuluhooajal veedab ta nii ööd kui päevad tööpostil. Lõppeva aasta üks suurim väljakutse on olnud leida väljapääs, kuidas jääda ellu olukorras, kus elektri hind on laes ja sisendite hinnad kordades kasvanud.

"Kevadel hakkas see keeruline periood, kui kakao hind kerkis tohutult, neljakordistus ehk 400% läks kallimaks," sõnas Alev "TV3 uudistele". "See tähendab, et me pidime kaaluma, kas tõsta oma toode tohutult kõrgeks hinna poolest või leida alternatiivlahendusi."

Nii muudetigi brändi - Roosiku šokolaad kannab nüüd nime NAMM ja ka šokolaadi suurus tehti pea poole väiksemaks - 77 grammilt 37-le. Ühe tahvli letihind jääb 4 euro kanti ja endiselt on tegemist sama maitsva maheda vegan-šokolaadiga.

"Asi ei ole selles, et me oleme tohutult ahned ja tahame väiksema tootega suuremat kasumit teenida. Me tegelikult oma marginaalist kaotasime," tõdes Alev. "Muudatus saigi tehtud sellepärast, et lõpphind tarbijale oleks vähegi taskukohane. Need, kes ikkagi tahavad head maitset suhu saada, need saavad selle sama hinnaga, aga kaloreid ei tule võib-olla nii palju."

Ka suurtootja Salvest tunnistab, et seljataha on jäämas päris keeruline aasta, samas vaadatakse lootusega tulevikku.

"Energiahinnad on tulnud natukene alla. Sisendihinnad on natuke normaliseerunud ja midagi ei ole teha, et ka tootehindu on tulnud tõsta," sõnas Salvesti tegevjuht Jaanus Aal.

Neil päevil undavad tehases hapukapsaliinid, sest just jõuluhooajal läheb Salvesti tehasest välja 500 tonni hapukapsast. Hapukapsalõhna sees ei saa me aga üle ega ümber valitsuse heitlikust maksupoliitikast, mis mõjutab nii ettevõtjat kui tarbijat.

"Kui ükskõik millist maksupaketti vaadata üksinda, justkui ei olegi eriti suur muutus. Aga kui panna need kõik kokku, on see muutus märkimisväärne," tõdes Aal.

Uuel aastal tõuseb käibemaks 24%-ni, mis tõstab toiduainete hindu veelgi. Enamuses Euroopa Liidu riikides kehtib toiduainetele soodsam käibemaksumäär, mis jääb vahemikku 0-15%. Maaeluminister Piret Hartman annab lootust, et ka Eestis võidakse toiduainete käibemaksumäära alandada. Praegu tehakse selles osas detailsemat analüüsi.

"Teatud rahvusvaheline kogemus on meil olemas. Euroopas riikides on kahes või kolmes riigis olukord, kus toiduainete käibemaks ei ole väiksem kui ülejäänud toodetel. Proovime kevadeks jõuda sellega valmis," avaldas Hartman.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!