Sünge uuring: Eesti pensionärid hakkavad tulevikus riigilt veel vähem raha saama

Eesti penisonäride vaesusmäär on Euroopa liidu üks suurimaid. Kuidas meie inimesed tänasel päeval oma pensioniks valmistuvad? Seda käis "TV3 uudised" ka tänaval uurimas. 

Väga paljud eestlased tõdesid, et on teinud endale teise samba ning sinna koguvad. Samuti loodetakse ka oma laste peale. Leidus ka neid, kes pensioniea peale hetkel veel üldse ei mõtlegi. 

Kuigi paljud eestlased oma pensionisammaste eest hoolitsevad ning saavad muretult tulevikuplaane teha, ei ole seis igalpool ühesugune. Ka pangad näevad inimeste säästude osas suurt erinevust. Meie hulgas on endiselt palju neid, kes saaksid koguda, kuid kelle säästumäär on endiselt väga madal. Vaid riigile paraku lootma jääda ei tasu.

LHV varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu sõnul loodab tegelikkuses inimene siiani veel väga tugevalt riigile. "Kui küsida, kuidas tulevikus hakkama saada, siis on jätkuvalt kõige populaarsem vastus, et küll riik mind kuidagi aitab," sõnas Vallistu. 

Kui Euroopa Liidus oli 2022. aastal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 20,1% 65-aastastest ja vanematest inimestest, siis Eestis oli vastav näitaja 53,1% ja mullu 47,1%, mis on Euroopa Liidu kõrgeim. 

Vallistu sõnul võib hetkel öelda, et keskmine pension on natuke alla 40% viimasest palgast. Tulevik on aga veelgi nukram. "OECD uuringute kohaselt hakkab see olema keskmiselt 35%. Me räägime siis eelkõige riiklikust pensionist."

Soovitatav pensionipõlveks kogutud raha peaks aga võimaldada ära elada nii, et töö ajal saadud palgast vähemalt 70% säiliks. Selle saavutamiseks tuleks aga säästa võimalikult vara ning lisaks riiklikule pensionile endale ka II ja III samba näol ise juurdemakseid teha. Alates 1. jaanuarist 2025 on pensionikogujatel võimalik II sambasse panustada kas 2%, 4% või 6% oma palgast ning sellega ka vanaduspõlve päikselisemaks muuta. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!