Reklaam sulgub sekundi pärast

Lõuna-Ameerikast Aafrika ja Aasiani: Eesti koolide õpilaskond on üha rahvusvahelisem

"TV3 uudised" vahendab, et haridussüsteemis on lisaks palgamuredele ka teisi probleemkohti. Eesti koolides õpib aina enam muukeelseid lapsi, kes peavad sama tempoga õppeained selgeks saama nagu kohalikud, kuid seda Eesti keeles, mida paljud neist koolis esimest korda kuulevad.

Mida rahvusvahelisemaks muutuvad Eesti ettevõtted, seda enam on meie koolides ka muukeelseid õpilasi, kes peavad väga kiiresti kohanema nii eesti keele kui kultuuriruumiga. Näiteks Tallinnas Kopli Kunstigümnaasiumis on juba 14 protsenti õpilastest muust rahvusest. Päritoluriikide nimekiri on direktori sõnul pikk, kuid eksootilisemad ja kaugemad paigad, kust perega Eestisse kolitud on näiteks Ghana, Sri Lanka, Nepaal, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik ja India.

„Me peame õpetama neid eesti keeles ja see tekitabki meile päris suured raskused, sest nad ju ei oska eesti keelt. Nad ei ole Eestis elanud, nad ei ole siin sündinud, nad ei ole selles keelekeskkonnas olnud. Nii et me hakkame põhimõtteliselt nullist nendele õpetama „tere” ja „minu nimi on” ja siis, kui see laps tuleb näiteks kuuendasse või seitsmendasse klassi ja peab samal ajal õppima loodusõpetust, siis selles selgitamine on väga keeruline ja me ei saa üheltki õpetajalt oodata, et ta peab rääkima ja õpetama inglise keeles, hispaania keeles või vene keeles, et meil on ikkagi eesti õppekeelega kool,” ütles Kopli Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.

See tähendab, et lastele ülemineku aega sisuliselt pole ning eestikeelsele õppele minnakse üle teiste teadmiste arvelt. Mustamäe Gümnaasiumis on 90 uut sisserändajast last, kes on siia saabunud viimase kolme aasta jooksul.

„See on tegelikult väga suur väljakutse sellepärast, et meie klasside koosseis on väga mitmekesine. Meil on mõned klassid, kus ongi näiteks kaheksa või üheksa õpilast, kes on eesti keelest erineva emakeelega ja nad käivad samades tundides nagu käivad eesti emakeelega lapsed. Muidugi alguses, kui nad meile tulevad, siis me küll ei hinda neid nii nagu me hindame eesti kodukeelega õpilasi ja loomulikult on neil individuaalne õppekava ja kõikvõimalikud erisused,” ütles Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi direktor Marika Randma.

Nii Mustamäe kui Kunstigümnaasiumis kasutatakse süsteeme, kus algajad õpivad lisaks kaheksa kuni kümme tundi eesti keelt nädalas. Aga selleks, et õpilasi mitte üle koormata, peavad need tunnid toimuma ainetundide arvelt. See tekitab aga lisaprobleemi, sest lapsed jäävad õppetöös maha, kuid eksamid on ka neile samasugused.

„Kui sul tulebki kooli üks või kaks õpilast, siis on selge see, et sa ei suuda mitte ühelegi inimesele palka maksta ega siis ka toetada seda eestikeelset õpet süsteemselt ja mida rohkem selliseid lapsi koolis on, seda reaalsem siis on, et sa suudad välja mõelda süsteemi palgata inimesed, ka neile töötasu maksta ja toetada siis seda eesti keele õppimist kiiremini. Aga tõesti, seda ei jätku kolmeks aastaks, mis tegelikult on see aeg, mis seadus ette näeb, et õpilane peaks olema valmis eesti keeles õppima, vaid seda n-ö toetust jätkub pooleteiseks aastaks,” lisas Sults.

Uusimmigrantide jaoks on esimesel pooleteisel aastal fookus eesti keelel ja sotsiaalsel lõimumisel. Riik eraldab koolile toetuseks 1000 eurot õpilase kohta, kui koolis on ainult üks või kaks muukeelset õpilast. Alates kolmest uus sisserändajast on summa 400 eurot õpilase kohta.

„Meie toetus on tegelikult kalendriaastapõhised, et selles mõttes käib igal aastal see taotlusprotsess uuesti. Täna ma tahaks öelda, et tegelikult need süsteemid on olemas kuidas neid õpilasi võimalikult pika aja jooksul toetada. Kui enda nii öelda taotlused õigel hetkel ära teha ja need õpilased ikkagi süsteemi kanda, siis ma tahaks uskuda, et see toetus koolideni ka jõuab,” ütles haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dudolazov.

Sults näeb ühe lahendusena diferentseerimisfondi suurendamist, mis annaks võimalusi koolisiseselt lõimumist paremini reguleerida. Tema sõnul oleks 30 protsenti praeguse 17,1 protsendi asemel piisab. Probleem on aga ajas suurenev, kuna Eestisse jõuab lisaks siia tööle värvatud vanemate lastele ka hulgaliselt põgenikke ning hetkel on muukeelseid õpilasi Eestis juba veidi alla kümne tuhande.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.

Kommentaarid puuduvad