Loomakaitsjad ahastuses: poodides müüdavate loomade tervislik seisund on nii halb, et nad hääbuvad

Loomakaitsjad on järjekordselt asunud võitlema nende loomade eest, keda poodidest osta saab. Selliste loomakeste tervislik seisund on tihti äärmiselt halb ja koju jõudmist tuleb oodata kaua.

Loomakaitsjad on kindlad, et kauplustes ei ole võimalik tagada loomadele loomupäraseid või sobivaid tingimusi. Eesti loomakaitseseltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu sõnab, et tingimused ei vasta liigi vajadustele. "Need on väga reeglina väga kitsad - küülikud ei ole puuriloomad, aga poodides peavad nad olema väga kitsastes puurides, kus neil ei ole võimalik hüpata ega joosta nii, nagu nad sooviksid," kirjeldab ta.

Loomakaitsjad on korduvalt kokku puutunud poest ostetud loomadega, kelle tervislik seisund ei olnud sugugi hea. Loomad suisa hääbuvad. "Sageli on merisigadel hambad ülekasvanud, nad ei saa süüa ja küülikutel samamoodi. Üldse erinevaid tervisehädasid silmadega, hingamisteede infektsioone... selliseid asju on päris palju. Nende ravimine on sageli päris kulukas ja keeruline," ütleb Loomus MTÜ liige Maia-Liisa Mürkel.

Pole harvad ka juhtumid, kus inimesed on endale mõne loomakese soetanud ja siis temaga hätta jäänud või ostnud kogemata tiine looma, kes seejärel järglased ilmale toob ning nendega ei osata arvestada.

Enda mure tõttu tegid loomakaitsjad ka rahvaalgatuse, et poelettidel loomade müük keelataks. Allkirjad koos, pöörduti abi saamiseks ka riigikogu poole. Maaelukomisjon otsustas aga, et nemad pole loomade poodides müümise vastu. Selleks, et asjad paremaks muutuks, saadeti regionaal- ja põllumajandusministeeriumile mitmed ettepanekud.

Riigikogu maaelu komisjoni esimees Urmas Kruuse sõnul oli neid punkte kaheksa, mis nad välja käisid ja seal peeti silmas loomade pidamist, hoiustamist kui ka koolitusi. "Me siiralt usume, et see on võimalik. Kauplused ja kauplejad on ju huvitatud sellest, et nende loomade heaolu on tagatud. See on lisaks heaolule ka müügiargument. Sellisel juhul tekib ka loomamüüjate vastu usaldusväärsus."

Lisaks võiks näiteks lemmikloomade pidamise nõudeid analüüsida ning vajadusel kaasajastada. "Võib-olla ei peaks loomi eksponeerima ehk inimene, kes tahab looma osta, näeb esmalt pildi- ja videomaterjali ja kui ta on tõsiselt huvitatud, siis ta saab minna nendesse ruumidesse, kus loomad on. See väldiks loomade häirimist, kui inimene käib lihtsalt uudistamas," usub Kruuse.

Mürkel aga leiab, et see teeks olukorra ainult hullemaks. "Kui praegu läheb keegi mööda ja näeb, et küülik või merisiga tunneb end halvasti, siis ta saab kuhugi teatada, aga kui nad on tagaruumides, siis sinna ei satu enam mitte keegi ja seal võivad need olukorrad olla veel hullemad. Seal võib olla pime ja vähe õhku," sõnab ta.

Selleks, et kaupluses müüdavatel loomadel oleks kõik hästi, soovitab maaelukomisjon ka suurendada järelevalvet. Idee on hea, kuid loomakaitsjad selle teostusesse ei usu. "Kui riik kärbib, siis miks me peaks arvama, et järelvalvesse suunatav raha suureneb? Selleks peaks palkama tööle hulga inimesi ja tagama nende kompetentsi ja palgad - ma küll ei näe, et järelvalvet saaks kuidagi tõhustada praegu!"

Üheks lahenduseks võiks loomakaitsjate sõnul olla see, et ka näriliste jaoks on oma liidud ja kasvatajad, nagu seda on koertel ja kassidel. Pall on ministeeriumi poole veerema pandud, kuid loomakaitsjad võitlevad edasi, kuni kõigis poodides loomade müük lõpetatakse.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost!