Kehalise kasvatuse tundidest saab koolides hoopis liikumisõpetus – mida see tähendab?

Vajaduse võtta kasutusele uus õppekava tingis ülekaaluliste laste kasv ja tõsiasi, et vaid iga teine noor liigub nii palju kui vaja, ehk vähemalt 60 minutit päevas. Kui kehalises kasvatuses pöörati suurt rõhku sellele, kui kiiresti keegi jookseb või kui kaugele hüppab, siis liikumisõpetuse üks peamisi eesmärke on kasvatada lapses liikumisrõõmu. Just liikumisõpetus oli peateemaks ka Käärikul toimunud liikumisõpetajate suvekoolis.

Liikumisõpetuse ainekava väljatöötamise töögrupi liikme Pille Juusi sõnul oli kehaline kasvatus varasemalt väga spordialade keskne ega toetanud igapäevast liikumisharjumuse väljakujunemist lapsel. „Nüüd muutub see teistmoodi. Me õpetame oskuseid ja oskuste kaudu me jõuame lõpuks nende aladeni välja,” sõnas Juus ja tõi näiteks palliviske, mida lihvitakse läbi erinevate mängude ja lõpuks võibki oskus olla nii hea, millest edasi saab tegeleda näiteks odaviskega.

Haabneeme kooli kehalise kasvatuse õpetaja Bert Tippi ütles, et harjutuste õpetamine läbi mängu on õpilastele loomulikult põnevam. Samas on neid, kes uuesti ainekavast vaimustuses pole. Näiteks kehalise kasvatuse õpetaja Merike Anderson ütles, et vana programm on lihtne, loogiline ja arusaadav. „See on see, tilu-lilu ja lastele rohkem fun’i. See tuleb kõik jooksvalt ja vaatad laste pealt. Mida hullemat asja välja mõtled, seda rohkem läheb lastele asi peale.”

Kui kehaline kasvatus muutub liikumisõpetuseks kõigis Eesti koolides sügisel, siis osades koolides võeti uus õppekava kasutusele juba sel aastal. Liikumisõpetaja Sigrid Tilk kinnitab, et laste liikumisrõõm on kasvanud.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.

• Sisuturundus

Uus lamekatuse standard karmistab nõudeid soojustusele ja päikesepaneelide paigaldusele

• Sisuturundus

Sukkpüksid koolilõpetamiseks ja suvepidustusteks: leia oma lemmikud selle suve sündmusteks Sokisahtlist