Kaubanduskeskuse juht suurest tarbimisest: see annab dopamiini, aga võib olla ka patune tegevus

Eestis oli eile ületarbimise päev. Eestis tarbitakse väga palju nii toiduaineid, energiat kui ka riideid ja muid füüsilisi asju. Kui tihti mõtlevad inimesed oma tarbimisharjumuste peale põhjalikumalt ja ning tunnevad huvi süsiniku jalajälje kohta? Ülemiste keskuse juhi sõnul on tarbimisel nii positiivseid kui ka patuseid elemente.

Eestlased ostlevad, tarbivad energiat ja seda tihtipeale suuresti järele mõtlemata, milline on meie tarbimise mõju keskkonnale. Kui kogu planeedi rahvastik tarbiks meiega sarnases mahus, siis selleks päevaks oleksid aasta jooksul taastuvad ressursid ammendunud.

Tänavune ületarbimise päev kutsus inimesi üles veel rohkem tarbimise üle järele mõtlema. „Tarbimine on iseenesest ju dopamiini või rõõmu allikas ja kui inimene on rõõmus, siis ta on stressivabam, võib-olla ta elab siis kauem, võib-olla ta on meeldivam kaaslane teistele inimestele. Minu arust tarbimine on pigem hea kui halb. Aga vahel on selles, mida tarbida. On patused tarbimise elemendid, on head tarbimise elemendid,” ütles Ülemiste keskuse direktor Guido Pärnits.

Ületarbimine ei väljendu ainult toidu, riiete ja jalanõude jms tarbimises, aga ületarbimise alla läheb ka energiatarbimine. Eesti väljakutse on see, et meil on väga saastav energia. Peamiselt tulevad need numbrid meie energiatarbimise eripärast, mis on põlevkivi. Sinna tuleb juurde ka viis, kuidas me ennast toidame, milline on meie põllumajanduse kasutus,” ütles SA Rohetiiger kaasasutaja Jannus Jaska.

Energia liigtarbimise kõrval on kerkinud ka toiduainete raiskamine. Nii visatakse hunnikus toiduaineid päevast-päeva ära. Eesti on märkamatult muutunud mitmete näitajate poolest suureks tarbimisühiskonnaks, kus toimub toidu, energia ja muude ressursside ületarbimine.

„Meil on väga suur võimalus tarbida targemalt. Eestlased on üldiselt ju nutikas rahvas, kes saab hakkama ja ma arvan, et siin ongi hästi oluline, et me teeme realistlikult endale selgeks, mis meie tegelikud tarbimisnumbrid, kui palju on meie tarbimise eluviisi keskkonnamõju ja siis hakkame sealt neid vähendamisi tegema,” lisas Jaska.

Kuna internetis on võimalik välja arvutada enda süsiniku jalajälge, võttis ka TV3 reporter julguse kokku ja tegi testi.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.