Kas lasteaialapsed peaksid lõunaund magama või mitte? Unenõustaja Eesti süsteemi ei poolda

Kuigi suur osa lapsi lõpetab lõunaune tegemise kolme aasta vanuselt, peab lasteaias lõuna ajal magama kuni seitsmenda eluaastani. Haridusfestivali raames püüti Tartu lasteaias Mõmmik leida vastust küsimusele, milline mõju on lõunaunel lapse arengule, vahendab "TV3 uudised".

"Päevane võitlus selleks, et justkui mängida surnut voodis, kuna ei tohi liigutada ja ära minna, see kahtlemata mõjutab neid," märgib lastearst ja lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.

Lapsevanem Harald leiab, et lõunauinakud on head, sest tema lasteaiavanused lapsed võivad ju mõelda, et neile pole seda uinakut vaja, aga pärast muutuvad õhtul ikka pahuraks. Teine lapsevanem Siiri aga sõnab, et kui laps lõunal magab, siis on õhtul uinumisega raskusi, mis mõjutab ka teisi pereliikmeid.

Täna näeb lasteaialaste uneaega puudutav Haridusministeeriumi määrus ette, et vanemad kui kolmeaastased võivad magamise asemel tegeleda ka muu vaikse tegevusega, kuid mis see olla võiks, seda selgitatud pole.

Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik räägib, et Eesti lasteaedades on kasutusel ainult üks ainuvõimalik meetod, kus lapsed on 2 või 2,5 tundi voodis ja neid, kes ei maga, voodist välja ei võeta. Tihti jäävad need lapsed lõpuks kümneks või kahekümneks minutiks magama, aga teadusuuringud näitavad, et tegelikult ei mõju see neile hästi. "See röövib ära selle õhtuse uneaja ja seda last on keeruline magama saada õhtul. Liiga pikk lõunauni tähendab rahutut ööund ja see ei ole lapse arengule hea," ütleb Vernik.

Vernik rõhutab, et kõige olulisem on lasteaialapse jaoks korralik ööuni, pikkusega 11-12 tundi. "Laps kasvab öösel ja selleks on vaja järjest magatud und, mitte tsükliliselt magatud und."

Vernik toob välja, et kuni 60% kolme- kuni nelja-aasta vanustest lastest ei vaja tegelikult päevast uinakut. Paljudes Euroopas riikides, Ameerikas, Austraalias ning isegi Aasias ei magagi üle nelja-aastased lapsed lõunaund.

Lasteaiaõpetajad on lõunauinaku osas erinevatel seisukohtadel. Tarvastu lasteaia õpetaja Piret Nurmeotsa sõnul räägitakse küll sellest, mis toimub teistes riikides, aga ometi ei suuda meie ühiskond sellist muutust vastu võtta. Kannikese lasteaia õpetaja Jane Rellik jällegi leiab, et lastel on väga pikk lasteaiapäev ja neil peab olema võimalus puhata.

Alusharidusseadus on muutmisel ja sellega seoses muudetakse ka lasteaialaste uneaega puudutatavat määrust. Milline saab selle sõnastus täpselt olema, ei ole veel selge. "Uinakut ära ei saa võtta ehk kuni üks tund on võimaldatud uneaeg või siis vaikne aeg, aga need kaks asja tuleb eraldada. Kui on teada, et laps ei maga, siis ei antagi talle seda puhkeaega," ütleb Vernik

Ideaalis peaks aga meie riik liikuma sinna suunas, et lapsed on lasteaias kella üheksast kella neljani. "Mujal maailmas ei ole lapsed nii kaua lasteaias. Ainult meie ühiskonnas on nii, et hoiame neid seal kümme tundi," sõnab Vernik ja lisab, et kui probleem peitub vanemate tööpäeva pikkuses, siis tulebki seda muuta. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost!