"Kodu keset linna" Henri esimene intervjuu pärast avalikkuse eest taandumist: millega tegeleb ta täna?

Tänavu täitus 20 aastat ajast, mil televaatajateni jõudis kõige esimene “Kodu keset linna” episood. Telesaade vallutas kiirelt eestlaste südamed ja õige sügavale puges ilmselt paljude jaoks just perepoeg Henri. Mis on temast tänaseks saanud ja millega ta tegeleb?

Teeme Henriga koos videokõne, sest nagu selgub, siis hetkel elab ta hoopiski Zürichis koos oma tüdruksõbraga. Ta uurib koheselt minu käest, kus TV3 maja paikneb, sest just seal stuudiotes sai filmitud ka “Kodu keset linna” saade. “Päris palju sai seal käidud, sest kogu võtteplats oli sinna ehitatud. Paljud arvasid, et me filmime päris majas, aga tegelt oli stuudios. Kohe selle kõrval oli “Kes tahab saada miljonäriks?” stuudio ja siis ma käisin seal vahepeal tšillimas, kui tahtsin pausi,” naerab ta.

Teekond koduni keset linna

Henri alustas seriaalis mängimist juba õige varakult ning pakub, et võis olla 8-aastane. Täna on ta 28 aastane. Seriaali pääsemist meenutab Henri aga heldimusega. “Ma käisin näiteringis vanalinnas ja sinna tuli üks mees, kelle nimi oli Peep Viljamäe. Ta otsis multifilmi pealelugemist. See multifilm oli “Vaimudest viidud”, ma olin hästi väike ja lugesin peale paksu tita rolli, kes nuttis ehk ma pidin enamus aega nutma. Ma tegin selle ära ja siis Peep võttis mu emaga ühendust päev-kaks hiljem, et üks väike roll oleks veel pakkuda, et sa lugesid hästi ja meile meeldis,” kirjeldab ta.

See “väike roll” oligi juba “Kodu keset linna”. “Ma läksin vanaisaga stuudiosse ja siis tuli välja, et vau, see on ülisuur asi! Sai tehtud proovivõte ja siis hakkas see suht kiirelt peale,” ütleb ta.

Henri sattumine rolli oli lausa niivõrd tähenduslik, et isegi tema karakter nimetati tema pärast ümber. Tema tegelane pidanuks esialgu hoopis muud nime kandma. “Kuna isa oli Hannes ja ema oli Helen ning mina olen Henri, siis see sobis paremini. See oli mulle lihtsam, sest ma sain mängida oma pärisnimega ja nad muutsid selle tegelase nime ära,” avaldab noormees.

Üks olulisemaid asju, mida nii noorest east seriaalis näitlemine Henrile õpetas, oli kahtlemata ajaplaneerimine, sest koolis tuli samuti käia ning kodutööd pidid olema tehtud. Samal ajal pidi ta ühtlasi kodus tekste pähe õppima, sest võtteplatsile saabumise ajaks pidid need peas olema. “Tööd oli üksjagu. Emaga ma harjutasin neid asju ja see polnud probleem kordagi. Mulle meeldis see! Võtteplatsidel läks ka muidugi aega, aga see oli ka tore. Paar korda ma väsisin ära, kui läks väga õhtuni välja, aga üldiselt oli kõik hästi. Eks ma tundidest viilisin ikka veits, aga mul oli see privileeg, et mind sõidutati kooli ja võtteplatsi vahet,” muheleb Henri.

Retrokaader “Kodu keset linna” võtetelt — FOTO: TV3

Noorest poisist sai omamoodi lapsstaar

Kas hittseriaalis näitlemine tõi pisikesele Henrile kaasa ka populaarsuse koolis? “Ma ei taha arrogantsena kõlada, aga eks ta enamvähem nii oli,” naerab ta. “Õpetajatelt ma ei tundnud midagi erilist, aga kindlasti teised lapsed suhtusid minusse teistmoodi. Tähelepanu oli üpris palju. Oli mingi periood, kus igal pool, kuhu ma läksin, mind tunti ära. Ei olnud väga palju kohti, kus ma sain anonüümselt olla,” tõdeb ta.

Kui võiks arvata, et aastatega kuulsus väheneb ja eriti peale seda, kui Henri ise seriaalis näitlemise lõpetas, siis päris nii ei läinud. “Kuna ma väga palju ei muutunud näost, siis mind tunti väga pikalt ära! Oli mingi periood, kus tunti vähem ja siis kuidagi järsku tunti jälle rohkem ära. Mulle on see tulnud ka üllatusena. See aastavahetus ma käisin Tartus ja kui arvaks, nüüd küll enam inimesed mind ära ei tunne, sest sellest on 20 aastat möödas, siis mõned küsisid endiselt, et kas ma olen “Kodu keset linna” Henri,” räägib ta ja lisab, et peamiselt on äratundjateks kas temast vanemad või samavanused inimesed.

Killukene “Kodu keset linna” seriaalist on koos Henriga tänaseni. Nimelt on tema peres kass, kelle emaks on ei keegi muu kui kaasnäitleja Kleer Maibumi enda kass! “Ma olin aasta aega olnud “Kodu keset linna” seriaalis olnud ja tahtsin väga kassi endale. Kleeril oli see võimalus, sest tema kass oli just sünnitanud, seega me läksime tema juurde neid vaatama. Enamus olid tumedad, aga meile meeldis just üks heledam, kes oli kõige hädisem väike kassipoeg kusagil taga voodi all nurgas. Valisime tema ja temast sai väga hea kass meile. Kleeri kass oli teda väga hästi õpetanud,” jutustab Henri, kuidas jõudis Kleeri kassi poeg just tema perekonda.

Henri koos Kleeri kassi pojaga — FOTO: Erakogu

Totaalne kannapööre ja uus elukoht

Eestis elades sai Henri oma bakalaureuse kraadi Tartu Ülikoolis ja täna elab ning töötab ta Šveitsis Zürichi linnas ühes iduettevõttes. Igapäevaselt tegeleb ta peamiselt programmeerimisega, mis on võrdlemisi kaugel teleseriaalinäitleja tööst. Henri möönab, et kuna ta ise näitlemises kunagi suurt kirge ei näinud, siis ei saanud temast ka paratamatult näitlejat. Rohkem on teda paelunud hoopiski muusika ja trummimäng, millega ta on alates 5. klassist tegelenud. “Tööalaselt mulle sobivad reaalasjad rohkem, kuigi ma arvan, et loomus on väga oluline ükskõik, mis valdkonnas. Näitlemine on endiselt äge ja kuigi ma arvan, et ma kindlasti ei hakka kuskil seriaalis näitlema, siis kui midagi ägedat peaks tulema, võib ju proovida,” usub ta.

Praegu unistab ta, et saada erialaselt paremaks ning lähima 10 aasta jooksul meeldiks talle suisa bändi teha. Mõeldes tagasi aga “Kodu keset linna” aegadele, meenub talle üks tore vahejuhtum, mille lõpus arvasid kõik, et juhtunud on kõige hullem. “Stuudios olid pappseinad ehk see ei olnud mitte tugevaima konstruktsiooniga. Ma käisin koguaeg trepist üles-alla oma tuppa, aga see trepp ei viinud tegelikult kusagile, vaid selle lõpus oli sein. Ükskord oli võte, kus ma pidin trepist alla tulema. Ma läksin tagasi üles, seljakotiga läksin seina pihta ja see kukkus alla ülisuure mütsatusega. Kogu stuudio kajas! Kõik näitlejad ja operaatorid ning kõik, kes seal olid, mõtlesid, et Henri on surnuks kukkunud. Pauk ja ehmatus oli suur!”