Kersti Kaljulaid avaldas "Stuudiole", millist kahte telefoniäppi ta enim kasutab

"Stuudio" uuris, millised on suurimad küberohud ja kuidas end nende eest kaitsta, milline on hariduse tulevik ning milliseid äppe kasutab Kersti Kaljulaid.

Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu ütles, et tänapäeval küberkurjategijad mitte ei murra sisse, vaid logivad sisse. "See on psühholoogiline mõjutamine, kus inimesi pannakse "ise vabatahtlikult" oma salasõnasid ja sensitiivset infot välja andma. Turvateadlikkus on see, et inimesed ei teeks sellist asja ja saaksid aru, et kõik need asjad tuleb enda teada jätta."

RaulWalter OÜ küberturbe ekspert Klaid Mägi ütles, et kõige rohkem võetakse inimestega ühendust sotsiaalmeedia kaudu, samuti pole e-mail ja telefon kusagile kadunud, sest ka helistades on suudetud veenda inimest tegema midagi sellist, mida ta normaalsel juhul ei teeks.

"On väga erinevad lähenemisviisid, kuidas inimestelt petetakse välja salasõnasid, kas siis selleks, et pangaandmeid kätte saada ja sealt inimeste vara juurde saada, aga ka palju teistsuguseid lähenemisi," ütles Andrus Hiiepuu.

"Ega siin sellist lihtsat n-ö hõbekuuli olemas ei ole. Me peame õppima ja vaatama, küberkurjategijaid mõtlevad iga päev välja uusi ründeid ja uusi metoodikaid. Tehnoloogia areneb tohutu kiirusega, meil on välja tulnud igasugused tehisintellektid, meil on olemas ChatGPT, mida kasutavad nii ründajad kui kaitsjad. Siin sellist head mudelit ei ole, [tuleb] lugeda, kuulata, vaadata, millised on trendid, mida kurjategijad kasutavad erinevates rünnetes ja püüda ennast maailmaga kursis hoida," ütles Klaid Mägi.

Seega moodustavad õngitsuskõned, -sõnumid ja -meilid 70-80% küberrünnakutest. Kuid millega näitab Eesti digiriigina maailmas suunda? "Ma arvan, et Eesti on väga hästi hakkama saanud. Kogu see infrastruktuur, X-tee ja selle peale ehitatud digitaalne identiteet on see, mille vilju me siiamaani nopime ja mille najal me saame pakkuda suurepäraseid teenuseid. Riik saab pakkuda oma kodanikele ja mille baasil saavad ka ettevõtted pakkuda suurepäraseid teenuseid klientidele," ütles Hiiepuu.

"Küsimus on, mida me nüüd edasi teeme tehisintellekti toel ja vaates või kasvõi, kuidas me kasutame oma geenivaramu andmeid. Meil ei ole ainult e-riik, meil on ka väga innovaatiline süsteem, kuhu inimesed on saanud vabatahtlikult oma geeniandmetega panustada. Kuidas me neid kasutame selleks, kui tulevad ravimid, mis sobivad teatud genotüübile, aga mitte teisele genotüübile? Igas valdkonnas on midagi põnevat tehnoloogilist tulemas, kus riik peab esitama selle küsimuse, et ahaa, kas siit võiks minu kodanikele paista mingisugune uus ja huvitav teenus, mis mõne teise teenuse osutamise teeks minu jaoks odavamaks? Vanasti teadsid kõik lapsed enam-vähem ühte asja – seda, mida õpetajad olid neile õpetanud. Täna teavad lapsed väga palju eriasju, sest on jube palju võimalust ise õppida. Enam ei saa seista klassi ees ja ühesuunaliselt tundi anda. Sa pead igale lapsele pakkuma mingisuguse viisi areneda. Toetada tema õppimist, aga mitte teda õpetada. See kõik on tehnoloogiline protsess ja seda kõike me näeme kui võimalust täna," ütles Kersti Kaljulaid.

Milline on Kersti Kaljulaidi kõige innovaatilisem ese? Kaljulaid tõi välja, et mitte ese, vaid kõige innovaatilisem isik on tema 14-aastane poeg, sest nooremad inimesed on tõenäoliselt vanematest inimestest innovaatilisemad. "Ma olen mRiigi katsetaja. Mul on muidugi Strava, siis on mul olemas erinevate reisifirmade äppe. Loomulikult on mul Wallet. Kasutussageduselt ilmselt on Wallet ja Strava need, mida ma kõige rohkem kasutan. Muidugi on mul kõikide ajalehtede äpid jne. Mu telefon on suht tüütu, ma pean ikkagi juba otsima otsingumootoriga seda äppi sealt telefonist kindlasti."

Vaata lähemalt päises olevast videost! “Stuudio” kohta saab lisainfot SIIT.