„Armastus võidab alati” võitjapaar: öeldakse, et hunt kodu lähedalt ei murra, aga meil just nii oli

Sel aastal nii Go3 teleteenuses kui ka TV3 kanalil jooksnud tõsielusaade „Armastus võidab alati” saatis eestlastest osalejad Tenerife päikese alla puhkama, pakkudes samal ajal nii põnevust kui ka intriige. Tänaseks aasta ja neli kuud koos olnud võitjapaar Kaupo ja Eliina tõdevad, et oma suhte varjamine põhjustas raskusi ja veidi ebamugavust, kuid ei midagi ületamatut.

32-aastane Kaupo Irs ja 22-aastane Eliina Jekimova lahkusid saatest 10 000 euro võrra rikkamana, kuid eelkõige toovad nad tagantjärele rahulolevana välja enda suhte proovilepaneku ja saates osaks saanud seikluse. Võiduraha osas tunnistab Kaupo, et hakkas sellele mõtlema alles finaalis ning võidusoov polnud kandideerimisel sugugi esmatähtis.

Tenerifele sattusid Kaupo ja Eliina ka mõni kuu pärast saate filmimist veel ning 26. augustil nad seal ka kihlusid. Romantilist ning ilusat päeva kirjeldab Kaupo ühtlasi kui oma oma elu kõige stressirohkemana, sest lugematu arv detaile vajas teiste eest varjatult organiseerimist. Ühtlasin plaanivad nad Eestimaa tolmu lähitulevikus jalgelt pühkida ning samuti just nimelt Tenerifele.

Kuidas kohtusite ja kaua tänaseks päevaks olete koos olnud?

Kaupo: Kohtusime Eliinaga töö käigus, mina olin juhataja ja tema teenindaja. Öeldakse küll, et hunt kodu lähedalt ei murra, aga kuidagi need asjad niimoodi just läksid, ehk meie jaoks päris hästi ja praeguseks oleme juba ühe aasta ja neli kuud koos olnud.

Miks üldse otsustasite saatesse kandideerida? Kelle mõte see oli?

Kaupo: See kandideerimine oli ka omaette huumoriga lugu. Istusin ja scrollisin netis ja nägin Kristjan Lüüsist suurt uudist, et tema hakakb nüüd uut saadet juhtima. Siiamaani olin teda näinud vaid telekast, kuna mul laps armastab „Kättemaksukontorit“. Mingil veidral põhjusel lugesin edasi, et veel on võimalus sellisesse saatesse kandideerida. Lihtsalt uudishimust tutvusin pealiskaudselt saate kontseptsiooniga. Jooksin Eliina juurde, aga tema oli samal ajal tugevates kõhuvaludes. Hiljem tuli välja, et peaaegu oli pimesool lõhkemas. Ega tal väga jaksu vastu vaielda ei olnud. Hüppasin tuppa ja hüüdsin, et registreerisin meid ära ja siis kaks päeva hiljem ütlesin, et nüüd läheme intervjuule. Sinna läksin ma üksinda, sest selleks ajaks oli Eliina juba haiglas.

Kas te alguses mõtlesite ka, et millise suhte-reality’ga üldse tegu on? Kui palju see teid alguses huvitas?

Kaupo: Saate sisu meile põhjalikult ette ei reedetud. Ei öeldud ka seda, et me oleme ainuke paar. Režissöör hoidis palju enda teada, mis oli meie jaoks tegelikult äge ja põnev. Elasime terve saate vältel teadmatuses, et mis nüüd toimuma hakkab. Saates öeldi tihti nii, et 20 minuti jooksul olge basseini juures või et olge valmis kusagile välja sõitma.

Alguses süvenesimegi umbes sellisel tasandil, et Tenerife, baarid jne. Kuna plaanime ka ise umbes pooleteise aasta pärast Tenerifele ära kolida, siis kasutasin juhust. Olen varemgi mõelnud, et võiksin ühel eluhetkel mingisugusest reality’st osa võtta. See tasus ära, sest oli päris äge kogemus.

Kas saates oli väga suuri üllatusi? Ma ei mõtle seda, et te ei teadnud hommikul, kuhu te varsti lähete, vaid midagi suuremat.

Kaupo: Eks me pigem üllatasime üksteist. Teisi kõrvalt jälgides tuli vahepeal ka n-ö pirne. Näiteks kui tahtsime armukadedaks muutuda, aga ei saanud. Oli asju, mis vajasid selgitust, aga ei saanud selgitada ega küsida. Kõik ülejäänu oli go with the flow.

Muidugi oli saade kohapeal kõvasti põnevam kui see, mis eetrisse pandi.

Eliina: Kõige suurem üllatus oli mulle see, et minu unistust täitus. Sain lennata paraplaaniga. Enne reedeti küsimusega, et kes kardab kõrgust ja kes ei ning ehk kes tahab lennata? Siis ma natukene juba aimasin asja.

Kui kerge või raske oli teil kõike varjata? Kas olite enne saadet avalikult, sh sotsiaalmeedias suhtes?

Kaupo: Kõik sotsiaalmeedia kanalid olid märke täis. Eks seal oli tükk tööd, et igasugune jälg meie tutvusest kustutada. Kõik asjad peitu, unfriend jne. Öeldi, et Eliina tuleb Räpinast, mis on tõsi, aga ta pole seal ammuilma elanud. Anželikaga (üks saate osalistest - toim) jätkasime pärast saadet ka jälgede segamist, näiteks postitasime sotsiaalmeediasse koos pilte.

Saate alguses ütlesid Eliina kohta, et esimesena jäid silma tema modellijalad.

Kaupo: Suht raske oli varjata kõike jah. Ma mäletan seda hetke, kui ütlesin Eliina perekonnanime. Siis Mario (üks saate osalistest - toim) küsis, et kuidas ma seda tean. Suutsime sujuvalt välja keerutama ja ütlesime, et enne küsisime omavahel. Pluss siis veel mõned omavahelised puudutused, et kui tüdruk trepist üles läheb, siis ikka toetad teda. Need on loomulikud asjad, mida suhtes teeme. Lisaks teesklemisele põhjustas raskust see, et jumala eest armukadedust välja ei näitaks.

Eliina: ma pidin tihtipeale mõtlema, mida ütlen. Mingid sõnad või laused on Kaupolt mulle ka üle tulnud.

Kaupo: Kindlad fraasid, kuidas ütled, mainid või kutsud. Sellega paar korda panime pange, aga õnneks seda väga tähele ei pandud.

Kaupo, Marioga oli teil omajagu kisklemist, muu hulgas nimetas ta sind pederastiks. Oli see kõik ehtne või tekitatud?

Kaupo: See oli ikka päris. Mario alustas joomist nii kui silmad lahti tegi ja õhtuks oli ta juba „lõvi”. Lõpus hakkas tunda andma, et kui kaheksa päeva järjest paugutad, siis muutuski äkiliseks. Ma arvan, et asi oli minu olekus. Ta on selline natukene lihtsam maapoiss ja edevus käis närvidele. Kui promilli oli piisavalt sees, siis ta ütles selle ka välja. Asi hakkas pihta sellest, et ma ma kasutasin palju sõna „maakas” ja siis ta kuidagi haaras sellest kinni ja jäi nämmutama. Siis ma ka lõpuks vihastasin ja sellele järgnevat eetrisse ei lastud. Tõstsime mõlemad üksteise peale häält ja meid aeti laiali. Ma räägin palju, aga mõnikord filter ei tööta. Samas ei ma mõelnud midagi halba. Ma olen ju ise ka maakas, Lõuna-Eestist pärit. Ma ei ole kordagi kellelegi midagi halvaga mõttega öelnud. Sarnased reaktsioonid olid tal ka osaleja Edgari vastu.

Kas suhtlete saateosalistega veel?

Kaupo: Kui asi Go3-s jooksis, siis Facebooki grupis arutasime asju ja saime ka paar korda kokku, aga kuidagi hajus asi ära. Lõime Marioga pärast saadet käed ja läksime sõbralikult laiali. Leppisime kokku, et oli mis oli, see jääb saatesse.

Mis veel ägedat juhtus, mis eetrisse ei jõudnud?

Kaupo: Kindlasti see tülimoment minu ja Marioga oligi põhiline, aga igapäevast lollitamist oli veel. Tegime Anželikaga tegime iga päev süüa, mina ees ja teme järgi. Vahepeal kutsusin poisse, et tulge kõik siia sibulat hakkima. Käisime Anželikaga teisi pannide ja pottidega üles peksmas. Kellelgi valati väljas magades ämbriga vett pealejne. Et sellised humoorikad momendid.

Eliina: Pigem väiksemad tülid, kus ma ise ka Anželika peale natukene häält tõstsin. Selle võrra, mis välja jäi, oli saade igavam.

Kas tegu oli päriselt reality-saatega või saatemeeskond ikkagi kuidagi utsitas, et tehke nii ja üritati olukordi võimendada?

Kaupo: Suht vaba oli kõik. Püüti siit-sealt suunata, aga keegi ei käskinud, et ütle või tee nii. Enamus oli loomulik suhtlus. Aga tegu on ju eestlastega ja vahel ei tahetud väga osa võtta, algatusvõimet oli vähe. Sellepärast olingi mina seal (naerab). Anželika ka. Vahel meeskond ütles, et arutage seda teemat. Aga mitte nii, et kuidas. Võltsvestlusi ei olnud.

Kaupo, millised reeglid te Eliinaga endale saatesse minnes seadsite?

Kaupo: Enne minekut panime asjad korralikult paika. Mõnes mõttes olid vabad käed. Võimalikult palju näitlemist, samas me ei oleks saanud jääda täiesti neutraalseks. Eliina ütles, et peame leppima, et tuleb ette teistega suudlemist. Minule tuli see paremini välja (naerab). Mina läksin põhimõtteliselt rolli nagu oli elu enne Eliinat, selline suhtleja ja elunautija. Kuna enne olin selline, siis taastasin seal oma iseloomu, kes ma enne olin. Kõik muu tulebki hambad ristis ära vaadata. Eliina valis malbekese karakteri, tema oli tubli nunn, mina panin hullu ja seda oligi saatesse vaja. Aga muidugi suudlustest midagi intiimsemat me ei teinud.

Kas läksite saatesse pigem raha või kogemuse pärast?

Kaupo: Mina hakkasin raha peale mõtlema alles viimases osas, kui finaalis öeldi, et te olete võitnud. Kuna Anželika teadis kõigest (Anželika ja Eliina on õed - toim), siis olin varasemalt kindel, et ta oli sellest ka Mariole rääkinud. Läksime Tenerife pigem kogemuse pärast. Oma suhtes pole me kordagi kahelnud, pigem oli mõte, et lähme ja teeme nalja. Nägime ja tegime asju, mida me lapsega koos olles ei saa teha (Kaupol on 7-aastane tütar). Temaga kindlasti veiniistandusse ei läheks.

Mida te võidetud 10 000 euroga tegite?

Kaupo: See 10 000 on nii väike raha, et see sulas näppude vahelt läbi. Lubasime endale ka veidi lullilöömist, augustis käsiime perega Tenerifel, selle pealekulus juba umbes pool.

Saite palju tähelepanu ka?

Kaupo: Kui see saade Go3 käis, hakkasid inimesed mind just baarides ära tundma. Minu jaoks oli see päris äge. Kutsuti baarileti tagant välja, et teeme selfie. 20ndates inimesed peamiselt. Mulle käristati jooke välja, tehti pilti, saadeti sõnumeid. Naljakas, et mina kui saate suurim sitakeeraja sain positiivset toetust. Tänaval valgusfoori juures tuldi ka ligi ja öeldi aitäh. Ma ootasin enda vastu täiesti teistsugust reaktsiooni. Arvasin, et kui saade läbi, saab minust kõige vihatum inimene.

Eliina: tööl on paar korda juhtunud, et väiksed lapsed kõnnivad klaasmajast mööda, näevad õuest ja lehvitavad seal. Väljas käies on ära tuntud, et sa oled ju see Eliina.

Kaupo: Mingi periood kirjutati ka sotsimeediasse ja üks välismaalane ütles, et olen nüüd uus kangelane. Selline malbe äratundmine. Suunamudijateks ei plaani hakata.

Kas saite saatest ja kaamera ees olemisest palju enesekindlust juurde?

Kaupo: Mul on varasemalt kaameratega kokkupuuteid, peamiselt catering’i ja ürituste korraldustega seoses. Saates ma tubadekaamerad unustasin kohe ära. Mul on nii lihtsam, ma olen avatud inimene ja suudan end ümberhäälestada ja valehäbi unustada. Esimeses osas kokutasin palju ja hakkasin sõnade peale mõtlema, et mida ma nüüd ütlen. Minu jaoks polnud probleemi, pigem teiste jaoks. Palju sosistati omavahel, et me ei saa seda teha, siin on kaamerad.

Eliina: Modellitöö ongi üks asi, aga päevast-päeva kaamera ees oli veidi ebamugav. Lõpuks harjusin ära. Eks ma ikka ka valisin väga palju sõnu, mida rääkida, eriti intervjuude ajal.

Rääkige palun midagi ka oma kihlusest.

Kaupo: See toimus 26. augustil Tenerifel puhkusel olles. Ma olin seda juba nädal aega planeerinud ja minu jaoks oli see kõige stressirikkam päev. Kui sa oled perega koos ja sõidad rendiautoga, on päris raske vahepeal kusgil seal ära käia, näiteks selleks, et sõrmus hankida. Esimene sõrmus oli vale suurusega ja pidin laskma selle ümber teha. Lõpuks tuli välja, et ka teine sõrmus oli vale suurus. Sõrmuse plaanisin osta just Tenerifelt, et see oleks võimalikult seotud selle kohaga, mis on meile hästi tähtis.

Siis muidugi ideaalne asukoht ja sellega seonduv. Tahtsin seda teha musta liiva ja kaljudega ümbritsetud rannas. Teadsin kellaajaliselt, kuna tuleb päikeseloojang. Saar on selline, et ühest otsast teise jõudmiseks peab läbi mägede minema. Lõpus olin üleni higine, valetasin teistele midagi kokku, et saaksin ära käia. Võtsin veel kohalikust poest sooja mulli ka. Lõpuks toimuski käepalumine, kui väljas olid viimased päikeseloojangu kiired. Pidime kohta jõudmiseks veel mingeid põikeid tegema.

Pidin sõrmuse ostma minemiseks Eliinale ütlema, et käime eri poodides. Eliina ütles, et ei, me oleme ju koos. Niimoodi pidin susserdama. Ma olin enne võimsamad juveelipoed välja guugeldanud ja leidsin momendi, et lõpuks ära käia, kui sain ära hiilida ja õige asja valida. Õnneks leidsingi suht kiirelt. Ettepaneku tegemine oli veel hullem peavalu, et täpselt õigeks ajaks randa jõuda. Üritasin lapsele võimalikult vähe infot anda. Andsin talle telefoni, et ta meist väikese video teeks. Enne, kui ta oleks asja untsu keeranud ja ennast filmima hakanud, saime video tehtud.

Eliina: Kui aus olla, siis ma aimasin seda (naerab). Laps ka natukene reetis. Ta küll ei öelnud otseselt, aga kuidagi just kihlumise päeval kaudselt vihjas, et kas ma saan nüüd proua Irsiks. Võid küll vaimselt valmis olla, aga kui see päriselt juhtub, siis tulid pisarad ja emotsioonid olid laes.

Kaupo: Ta korraks tardus ja ei lükanud kätt kohe ette. Siis ma sattusin ka natukene mini-paanikasse, et anna nüüd see käsi! Jaa või ei (naerab)?

Millised on teie tulevikuplaanid?

Kaupo: Laias laastus on plaanid paigas. Järgmine aasta oleme veel Eestis ja ülejärgmine aasta tahaks vahetult enne talve kotid kokku pakkida ja Tenerifele kolida. Esialgu mõtlesime küll järgmisel suvel kihlumisepäeval pulmapeo teha, aga kuna elutempo on nii kiire, siis ilmselt lükkub see vahetult enne Eestis lahkumise aega. Püüame teha mitte nagu Tanel Padar, et seitse aastat kihlumist. Abiellumisel on minu unelm, et kogu asi toimuks rannas või mereäärses kohas, kus on hästi palju valget.

Töö mõttes tahame Tenerifele minna sellepärast, et teenindajatele on seal alati tööd. Ma olen kõikides eestlaste sotsiaalmeedia gruppides, kes Tenerifel elavad. Minu ideaalne lõppmäng oleks see, et oman seal enda kvaliteetset kokteilibaari, aga eks alguses tuleb end üles ehitada kellegi teise jaoks töötades. Plaane on palju, sest seal on ka palju asju puudu. Näiteks korralik catering või ka rendibaarman. Nad ei tea, mida see tähendabki. Seal on joogid odavad ja kvaliteeti paljud ei väärtusta. Konkurentsi on seal palju, aga see ongi tervislik.

Elliina: Kõik, mida Kaupo tahab, ma nõustun ja aitan kaasa.

Kaupo: Tenerifel läheb tihti kõik ühel hetkel perekonnaäriks. Hetkel on plaan sinna püsivamalt jääda, aga pole välistatud, et kunagi liigume sealt edasi teise maailma nurka. Meile sobivad kohad, kus on soe kliima. Tahaks öelda, et me oleme kliimapagulased. Eesti ilm pole kunagi sobinud, ma pigem higistan, kui külmetan.