Mida vajab keha siis, kui päevad on kiired ja söögiajad ebaregulaarsed?

Aeg-ajalt ei ole selles midagi hullu, kuid kui ebaregulaarsest söömisest saab igapäevane harjumus, võib kannatada nii enesetunne kui ka toitumise mitmekülgsus. Õnneks ei pea tasakaalustatud menüü tähendama tundidepikkust kokkamist ega iga suutäie hoolikat planeerimist.

Oluline pole ainult see, millal süüa

Kuigi regulaarsed söögiajad aitavad paljudel inimestel näljatunnet paremini hallata, loeb vähemalt sama palju ka see, mis taldrikule jõuab. Kiirustades kiputakse valima toite, mis täidavad küll hetkeks kõhtu, kuid ei pruugi anda piisavalt erinevaid toitaineid.

Iga põhitoidukord võiks võimaluse korral sisaldada midagi valgurikast, köögivilju või puuvilju ning täisteratooteid või muid kiudainerikkaid toiduaineid. Näiteks sobivad kiireks lõunaks täisteravõileib kana või hummusega, kodujuust köögiviljadega või eelmisel õhtul valmis tehtud riisiroog. Tähtis pole täiuslikult koostatud taldrik, vaid see, et päeva jooksul jõuaks menüüsse võimalikult erinevaid toiduaineid.

Piisavalt valku ka kiirel päeval

Valgud aitavad organismil kudesid ehitada ja taastada ning neid vajavad kõik inimesed, mitte ainult aktiivsed sportlased. Head valguallikad on näiteks munad, piimatooted, kaunviljad, liha ja kala. Kui aega napib, võib täiesti piisata kohupiimast, peotäiest pähklitest või eelmisest päevast järele jäänud toidust.

Mõnikord on aga olukord selline, et korraliku eine valmistamiseks pole lihtsalt võimalust. Sellisel juhul võib abiks olla ka valgupulber, mida saab lisada näiteks jogurtile, pudrule või smuutile. Valgupulber ei asenda mitmekülgset toitumist, kuid võib aidata täiendada menüüd päevadel, mil tavapärasest toidust piisavalt valku saada on keeruline. Oluline on meeles pidada, et lisatooteid pole vaja kasutada pelgalt sellepärast, et päevakava on kiire.

Väike ettevalmistus säästab palju aega

Kiiretel päevadel aitab sageli juba see, kui külmkapis on paar lihtsat toiduainet, millest saab mõne minutiga midagi kokku panna. Keedetud munad, kodujuust, pestud köögiviljad või valmis keedetud riis annavad võimaluse kiiresti süüa ilma pikema kokkamiseta.

Kasulik on ka õhtusööki valmistades teha teadlikult üks portsjon rohkem. Järgmisel päeval ei pea siis lõunasöögi pärast pead murdma. Samuti tasub käepärast hoida mõnda kauem säilivat toiduainet, näiteks konserveeritud ube, pähkleid või täisteranäkileibu. Need võivad kiirel hetkel päris palju päästa.

Ka vahepalad võivad olla toitvad

Kui kahe toidukorra vahele jääb pikk paus, võib väike vahepala aidata nälga leevendada ja järgmise söögikorrani vastu pidada. Selleks ei pea tingimata ostma spetsiaalseid batoone või muid valmistooteid. Banaan, jogurt, peotäis pähkleid või võileib sobivad täiesti hästi.

Eriti mugavad on toiduained, mida saab kaasa võtta ja mis ei vaja eraldi ettevalmistust. Näiteks võib kotis või töölauasahtlis olla pakk pähkleid, kuivatatud puuvilju või täisteraküpsiseid. Nii ei pea ootamatu ajapuuduse korral lootma ainult sellele, mida parasjagu lähimast poest või automaadist leida õnnestub.

Hea toitumine peab sobima päris eluga

Kõige paremini toimivad harjumused, mida on võimalik järgida ka kiiretel ja väsitavatel päevadel. Kui hommikul pole isu või aega süüa, võib esimese toidukorra rahulikult hilisemaks planeerida. Kui iga päev kokkamine ei sobi, võib valmistada suurema koguse toitu korraga.

Oluline on leida lahendus, mis aitab süüa piisavalt ja mitmekülgselt, ilma et toitumisest saaks järjekordne kohustus niigi tihedas päevakavas. Mõni läbimõeldud valik ja väike varu külmkapis võivad olla märksa kasulikumad kui ideaalne menüü, mille järgimiseks tegelikult aega ei jätku.