Politsei kiirreageerijad oma kiire töö iseloomust: oleme ka otse duši alt tööle jooksnud

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kiirreageerijad ütlesid reedel Star FM hommikuprogrammis, et nende töös on nii ohtlike inimeste kinnipidamist, tavalisemaid politseile antud ülesandeid kui ka varjatud jälgimist. Samuti on ette tulnud olukordi, kus tööpostile tuleb tormata kas kell 2 öösel või otse duši alt.

Reedel käisid Star FM hommikuprogrammis külas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kiirreageerijad Joonas ja Margus, kes sarnaselt ajale, kui nad oma tööülesandeid täidavad, kandsid ka stuudios täisvarustust ning oma nägu näidata ei saanud. Sõltuvalt konkreetsetest tööülesannetest võib kiirreageerijate varustus siiski ka erineda ning samuti tuleb ette tööd tsiviilriietes, kui on vaja märkamatult inimmassi sulanduda ja kedagi varjatult jälgida.

„Avaliku korra kaitsmine on see, mida inimesed tänaval näevad, kui me olemegi patrullis. Täidame siis samu ülesanded, mida täidab ka mingil määral tavaline patrullekipaaž. Kinnipidamine on see, kui meile antakse mingi n-ö ülesanne, et isik on vaja kinni pidada. Siis me teeme selle kohta omad plaanid, omad taktikad ja viime käiku. Väljaõpe toimub siis, kui mingeid ülesandeid ei ole. Suur osa tööst ongi väljaõpe,” ütles kiirreageerija.

Kiirreageerijad astuvad mängu enamasti keskmisest ohtlikematel juhtudel, olgu selleks siis relvastatud röövid, pantvangisituatsioonid, relvaga või noaga inimesed. Arusaadavalt nad eesootavatest kinnipidamistest ja muust taolisest oma perele ja sõpradele rääkida ei saa.

Ühtlasi ütlesid kiirreageerijad hommikuprogrammis, et politsei vajab endale kolleege juurde. „Kandidatuur on kõigile avatud, lihtsalt lävendid on ka kõigile samad,” vastas kiirreageerija saatejuht Andres Puusepa küsimusele, kes naised on ka teretulnud. Samuti öeldi, et politseikool ei pea selleks olema tingimata läbitud olema, ka ühel kiirreageerijatest on endalgi õpingud veel politseikoolis pooleli. „Ma enne töötasin pereettevõttes, olin arvuti taga päevad läbi ja lõikasin masinatega puitplaati. Lihtsalt koguaeg nägin seda kiirreageerija kuulutust ja siis samamoodi lihtsalt ei suutnud enam kontoris istuda, võtsin kokku ennast, panin kirja ja siin ma olen,” ütles kiirreageerija Joonas.

Teine kiirreageerija Margus ütles, et tema eelnev töökoht oli kaitsevägi, kus ta jõudis mõned aastad olla ja ka paar välisreisi teha ning tõi samuti välja, et pere- ja eraelu nõudis teist graafikut. „Kiirreageerija töö on selline hea: nädal tööl, nädal kodus ja tekitab võimaluse vabal nädalal omi asju kõvasti ette planeerida.”

Kiirreageerijate tööst jõuavad meediasse tavaliselt näiteks suures koguses narkootikumidega seonduvate inimeste kinnipidamised, samuti juhtumid, kus inimesed avalikult õhu- ja stardipüstolitega n-ö mängivad, sest neid ei ole tihtipeale võimalik pärisrelvadest eristada.

Kuidas pere kiirreageerijate töösse suhtub? "Kuna ollakse nädal aega töös, minnakse esmaspäeval tööle ja ollakse nädal aega tööpostil, kuid siiski väga paljud elavad oma üksuse lähedal, saavad paljud ikkagi vahepeal koju minna ja perega kontakti hoida."

Küll aga peab kiirreageerija olema koguaeg valmis reageerima, seda ka juhul, kui ta töönädalal vahepeal perega aega veedab. „Jah, võib öösel kell 2 ka tulla häire, et kuskil on relvastatud rünnak või ähvardus. Enam-vähem loomulikult jalanõud jalga ja mugav riietus selga. On olnud olukordi, kus me oleme duši alt otse jooksnud bussi peale.”

Kuula raadio Star FM hommikuprogrammi järgi SIIT.