Reklaam sulgub sekundi pärast

Persoonilugu | Diplomaatilisest karjäärist unistav Desiree Mumm: mind paelub julgeolekupoliitika

Uku Adrian Ilves

24-aastane Desiree Mumm seostub eestlastele enamasti vähemalt ühe märksõnaga järgnevast: sisulooja, tiktokker, laulja, näitleja. Tõepoolest on ta läbi nende tegevuste parajalt kuulsust kogunud, kuid samuti on tema elus väga oluline osa rahvusvahelistel suhetel ja diplomaatial.

Praeguse Tartu Ülikooli Euroopa õpingute eriala magistrandina on Desiree juba diplomaatilist karjääri õrnalt tunda saanud ning võib üsna kindlalt eeldada, et see on alles algus.

Kellele meenub Desireega seoses esmalt TV3 seriaal „Armastus”, kellele tema laulud, kellele hoopis tema ülesastumised ja eksperimendid (sotsiaal)meedias. Valdavalt läbi meelelahutuse erinevate tahkude avalikkuse ees tuntud Desiree on lisaks kõigele sellele juba kooliajast saati huvitunud ajaloost, poliitikast ja rahvusvahelistest suhetest. Säravad ja glamuursed tegemised meelelahutuses ei välista tõsist huvi julgeolekuvaldkonna ning Euroopa Liidu telgitaguste vastu.

Soov sellel alal üha suuremat kompetentsi omandada viis ta esmalt Tallinna Ülikooli riigiteadusi tudeerima. Sobiva jätkuna pärast esimese diplomi kättesaamist tuli mängu Tartu Ülikooli Euroopa õpingute eriala magistriõppe, mis avas ühtlasi ukse praktikale nii Riigikogu väliskomisjonis kui ka hiljem Brüsselis EV alalises esinduses Euroopa Liidu juures. Nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe erialadega on Desiree väga rahule jäänud ja tunnustab oma professionaalseid õppejõude, kes on andnud talle lisainspiratsiooni rahvusvaheliste suhete valdkonnas jätkamiseks.

Desiree Mumm
Desiree Mumm — FOTO: Rauno Liivand

Kasvav huvi diplomaatia vastu

Algselt tekkis Desireel koolis huvi ajaloo vastu, mis arenes üha tõsisemalt edasi poliitika ja rahvusvaheliste suhete suunas. Ta kiidab oma kooli ajalooõpetajaid ning toob välja, et enim huvitas teda sõjaajalugu. Riigiteaduste vastu huvi tekkimist peab ta loomulikuks arenguks, kuna need kaks valdkonda on omavahel niivõrd palju seotud.

„Põhikoolis tekkinud ajaloohuvist hakkas asi arenema. Maailmasõjad, eriti teine maailmasõda…kui hakkasime seda koolis õppima, siis see sütitas mind. Kogu see dünaamika, mis riikide vahel toimus, kuidas Saksamaa ründas Poolat, mis toimus Saksamaal enne sisepoliitiliselt jne. Kuidas inimesed mõtlesid ning kuidas üldse jõutakse nii kaugele, et lõpuks on käimas maailmasõda? Sealt sai asi minu jaoks hoo sisse ja tekkis üpris ruttu mõte, et soovin diplomaadiks saada. Vahepeal kaalusin ka juura, kuid see ei sütitanud mind selliselt, nagu diplomaatia ja julgeolekupoliitika. Diplomaatia puhul tundsin, et ma soovin olla osa sellest ning juhtida Euroopas toimuvaid diplomaatilisi protsesse,“ kirjeldab Desiree.

Desiree Riigikogu väliskomisjonis praktikal
Desiree Riigikogu väliskomisjonis praktikal — FOTO: Erakogu

Ülikoolis läbis Desiree praktika Riigikogu väliskomisjonis, mille jooksul oli võimalik osaleda nii parlamendi kui väliskomisjonide istungitel, millest viimaseid aitas ta ka ise ette valmistada. Veidi aega pärast seda viisid võimalused Desiree praktikale Brüsselisse Eesti alalisse esindusse Euroopa Liidu juures. „Kandideerisin erinevatele praktikale läbi Välisministeeriumi, näiteks NATO Atlandi-alaste suhete osakonda, Euroopa osakonda ja ühte kohta veel. Minuga võeti ühendust ning pakuti hoopis praktikat Brüsselis. Ma arvan, et see oli väga hea, sest see andiski võimaluse diplomaadina töötada. Asendasin diplomaate, kes olid parajasti puhkusel. Käisin Euroopa Nõukogus ja esindasin igapäevastes töögruppides Eestit, mille raames sain kaks kuud reaalset diplomaatilist tööd teha.“

Tänaseks läbitud praktikakogemuste põhjal tõdeb Desiree, et need on tema ootusi igati ületanud, ta on läbi nende kogemuste isiklikult palju arenenud ning uusi tutvusi ja teadmisi saanud. „Õppisin palju ning tutvusin uute inimestega samast valdkonnast, kes jagasid mulle oma kogemusi. Alustan sügisest tööd sarnases valdkonnas, täpsemad detailid jätan aga praegu saladuseks.”

Enim paelubki Desireed just julgeolek ja kõik sellega seonduv. „Välispoliitika ongi 90% ulatuses seotud julgeolekuga. See teema on minu jaoks kõige huvipakkuvam. Õudne mõelda, et samal ajal, kui meie siin Eestis oma normaalset elu edasi elame, käib meile nii lähedal täiemahuline sõda. Oma turvalisuse mullis võib jääda mulje, et igal pool on kõik hästi, aga tegelikult ei ole.“

Desiree praktikal Brüsselis Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures
Desiree praktikal Brüsselis Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures — FOTO: Erakogu

Soovib siiski ka meelelahutuses jätkata

Oma mitmekesistest tegevustest rääkides sõnab Desiree, et üks ei välista teist ning kindlasti soovib ta ka tulevikus meelelahutuse valdkonnas tegutsemist jätkata. Kõik need tegevused meeldivad talle endiselt ning igasugune positiivne tagasiside annab aina hoogu juurde. „Sooviksin kindlasti kõige sellega edasi tegeleda, millega ma juba olen tegelenud. Loodan, et ka edaspidi tekib mul projekte ja võimalusi sisuloomes, näitlemises, saatejuhtimises ja muusikas. Muusikata ma ei saa, see keeb mu sees. Väga kaua olen ka unistanud mingi telesaate juhtimisest. Kindlasti sooviksin ka edasi näidelda. Ma ei tea, kas mul kunagi see võimalus avaneb, sest ma ei ole hariduselt näitleja, aga ma loodan. Pole ka välistatud, et seriaal „Armastus” läheb ühel hetkel edasi. On variant, et läheb, kuid hiljem, mis oleks muidugi väga lahe.”

Desireel on meelelahutuses jätkamiseks äärmiselt lihtne põhjus – ta tunneb ennast selles vallas hästi. Talle meeldib end proovile panna ning toob esile, et õppis näitlemisega seoses väga palju. „Ma tõesti pingutasin enne esimest „Armastuse” hooaega. Ma ei teadnud, mida oodata. Enne teist hooaega teadsin, mida oodata ja ma praktiseerisin sellist asja nagu meetodnäitlemine. Elasin oma rolli sisse juba enne võtteid. See natukene võib-olla keeras mu elu ka pea peale, sest võtsin seda väga-väga tõsiselt, aga hiljem oli mul seetõttu palju parem. Mitte, et ma oleksin endaga 100% rahule jäänud, aga vahe võrreldes esimese hooajaga oli märgatav, ma tundsin seda väga palju. See andis mulle südamerahu, et pingutus läks asja ette.

Kui aga uusi projekte ja pakkumisi peaks igalt rindelt korraga liiga palju tulema ning ajalised võimalused hüüavad kompromisside järele, mida siis teha? „Mul oli üks selline olukord. Plaan oli teha Henrik Normanniga suvelavastust, aga kuna olin Brüsselis praktikal, pidin selle ära ütlema. Eks niimoodi need valikud tulevad ja alati sõltub konkreetsest pakkumisest. Vaatan jooksvalt ja kindlasti ma põhimõtte poolest midagi välistama ei hakka.”

Igasuguse kunstilise ja loomingulise tegevuse puhul on Desiree jaoks oluline, et see tekitaks mingeid emotsioone. „Ma tahan, et muusika oleks ehe ja kajastaks päris tundeid. Minu taotlus ja lootus on panna kuulajat midagi tundma. Mu laulud on enamuses armastuslaulud ja ballaadid. Mingisugust maailmaparandamise sõnumit minu laulud ei kanna ning ühtset sõnumit kui sellist seal ei ole.”

Desiree Mumm
Desiree Mumm — FOTO: Rauno Liivand

Osalt avameelne, osalt mitte

Liigselt ja detailselt Desireele oma tulevikuplaanidest rääkida ei meeldi. Ta on täheldanud, et kui oma kavatsused enne nende teostumist teiste ette laduda, võivad need hoopis luhta minna. „Muid taolisi uskumusi mul eriti ei ole, aga kuna just sellist tüüpi olukordadega on palju isiklikke kogemusi, eelistan ma paljud plaanid enda teada hoida,” ütleb Desiree, kes on harjunud avameelitsema pigem selle osas, mis on tema elus juba juhtunud ehk teoks saanud. Siiski pole ka selles osas kõik ühtne – erinevalt paljudest teistest elu aspektidest on ta ka oma eraelu viimased aastad varjatuna hoidnud.

Selge on aga see, et plaane Desireel jagub. Tema jutust ja hoiakust kumab läbi teadlikkust ja tasakaalu, mitte ebamäärast "võib-olla midagi kunagi" suhtumist. Kuigi vahel pole ka spontaansus kurjast, peab ta end üldjuhul üsna kindlaks eesmärkide seadjaks. Enda jaoks ja enda mõtetes on tal sihid enamasti selged ning pikemalt tulevikku vaatavad kui paar nädalat või paar kuud. „Kui mu elus on periood, kus asjad pole ühel või teisel põhjusel selged, siis tekib mul meeletu stress. Ma teen viisaastakuplaane,” ütleb Desiree. 

Kellena Desiree ennast eelkõige ise defineerib ning kas tiitlid on talle üldse olulised? „Ma arvan, et paljuski on. Osaliselt on mul ennast ka raske otseselt defineerida, sest tegelen erinevate asjadega. Kindlasti üks viis enda defineerimiseks on läbi töö. Kui töötan positsioonil, mille üle ma olen uhke, siis defineerin end kindlasti teatud osas läbi selle. Täna ma veel püsivalt diplomaat ei ole ega saa end ka diplomaadina defineerida. Kui oled alles oma professionaalse karjääri alguses ehk n-ö poolel või veerandil teel, siis ongi liiga vara, et väga põhjapanevaid tiitleid endale jagada,“ kirjeldab ta ja lisab, et kindlasti tekitaks segadust see, kui teda ühes valdkonnas töötades hoopis läbi teiste tegevuste defineeritaks. „Näiteks kui tegutsen diplomaatia valdkonnas, siis ei meeldiks, kui keegi mind suunamudijaks või isegi lauljaks nimetab, see mõjuks ebakorrektselt või isegi pahatahtlikult. On tõsi, et ma tegelen ka muude asjadega, aga igas rollis täidan ma konkreetset ülesannet. Samas ma saan aru, et see tekitab segadust, kui inimene paljude erinevate asjadega tegeleb.“

„Aja enda asja ja küll siis läheb kõik hästi!”

Millist üldist eeskuju soovib Desiree oma tegevuste läbi edasi anda? „Räägin palju sellest, et ei tohi alla anda, kui tõesti on suur unistus. Tegin endale TikToki konto 2020. aasta detsembris ning siis mind ikka veidi kiusati sellepärast, et mis TikTok ja et maru piinlik. Ma ei tea, mu meelest ei olnud eriti piinlik, mõne aja pärast hakati seda tõsisemalt võtma. Postitasin lühikesi naljavideoid, mis kogusid ruttu ka populaarsust. Üks video jäi silma Henrik Normannile, kes kutsus mind “Armastus” seriaali casting'ule ning asjad läksid nii, et sain sarjas ühe peaosa. Loo moraal: aja enda asja ja küll siis läheb kõik hästi.”

Olulise tähtsuse omistab Desiree ka oma perele, kes on tema tegemiste osas väga toetav. „Ma arvan, et enim on isa minus seda ambitsioonikust tekitanud. Kuna vanemad on edukad, siis tahtsin olla nagu nemad. Ema elab samuti mu tegemistele väga kaasa, eriti meeldivad talle mu eestikeelsed laulud ning seriaal. Ema on õpetanud mulle lisaks ka enda emotsioone väljendama ning kindlasti on see ka mu loomingule palju kaasa aidanud. Tema pani mind muusikakooli ja ostis mulle ka klaveri. Igasugused elutarkused tulevad ka temalt. Tema ja õega saan alati kõik elulised asjad viimse detailini läbi rääkida ja arutame tihti asju koos. See on väga oluline. Vanaemalt küsin alati nõu enne kui mingi olulise otsuse vastu võtan. Tegelikult vanematelt ka. Perel on väga oluline roll mu elus ja nad on mulle väga kallid.”

Desiree Mumm
Desiree Mumm — FOTO: Rauno Liivand

„Kui mind diplomaatia ei huvitaks, oleksin hoopis kokk!“

Teistest meeldivatest tegevustest rääkides toob Desiree esmalt välja kokkamise ja reisimise. „Need teevad mind õnnelikuks, eriti kui saan neid kombineerida (naerab). Mulle meeldib väga väljas söömas käia, eriti välisriikides, kus saab näha ja kogeda teist toidukultuuri. Käisin just Lõuna-Koreas pealinnas Seoulis ja panime seal selles mõttes täiega hullu, et proovisime hästi erineva profiiliga restorane – tänavatoidust väga fancy toiduni välja. Ma olen alati öelnud, et kui ma ei tahaks diplomaadiks saada, siis ma oleksin kindlasti kokk ning oleksin läinud kokaks õppima, sest mulle nii väga meeldib süüa teha. Ma ei välista, et kunagi avaldan oma retseptiraamatu.“

Eelarvamustest pole pääsu olnud

Kuulus olemisega kaasneb paratamatult nii võlu kui valu ning peab arvestama meedia teravdatud tähelepanu ja huviga. Võlu osas toob Desiree välja siira positiivse tagasiside, mida võib ilusatel päevadel kohata. „Selle all mõtlen, et inimesed tunnevad ära ning tulevad rääkima, kuidas neile mõni laul või stseen korda läks. See teeb südame nii soojaks, sest tihti need seosed, mis inimestel lauludega tekivad, on väga isiklikud, minu jaoks on suur au kuulda, kui olen suutnud kedagi läbi oma muusika puudutada. Valu olnud seotud nii eelarvamuste kui ka konkreetsemalt turvalisusega. Mul on kahjuks mõned halvad kogemused, kus mind on jälitatud ning üritatud teada saada, kus ma elan.”

Nii meelelahutuses kui ka diplomaatilises valdkonnas tegutsedes on Desiree pidanud kokku puutuma erinevat tüüpi eelarvamustega, millest nii mõnigi on tõest väga kaugel. Tegelikult polnud tal eelarvamustest puudust ka koolis osade õpetajate poolt, mida ta loeb vaat et isegi kõige karmimaks. „Mul on see siiamaani meeles, kuidas üks õpetaja mind lolliks blondiks sõimas ja eks kooliajal noorena läks ka kõik rohkem hinge. Inimestel oli vist probleem sellega, et ma olin elav persoon. Nad miskipärast seostasid seda valesti ja arvasid, et ma olen sisutühi, aga need ei käi ju koos,” ütleb Desiree ja lisab, et ta polnud ei halb õpilane ega ka mitte viieline. Mida rohkem õppeaine teda koolis huvitas, seda paremad olid ka tulemused.

„Vahel küsitakse, et millega sa tegeled, sa oled ju näitleja ja laulja, eks ole? Siis ma räägin juurde ka oma teisest tööst ja ülikooli erialast...vahel reageeritakse selle peale, et misasja, kas sa räägid päriselt või see on mingi nali? Seda näeb inimese alatoonist, et väga tihti ei võeta seda n-ö päristeemana ehk tõsiselt, kuna ma olen tegev ka meelelahutuses,“ ütleb Desiree.

Samuti saab Desiree igapäevaselt sotsiaalmeedias kirju, mille kohta mainib heameelega, et viimasel ajal on tegu positiivse tagasisidega ning viimast negatiivset sõnumit ta enam ei mäletagi. Tõsi küll, vahel tuleb lisaks tunnustusele või muudele küsimustele ka äärmiselt veidraid kirju. „Täiesti suvalised inimesed kirjutavad. Näiteks üks mees, keda ma üldse ei tunnegi, kirjutas mulle, et ta ostis mulle kananagitsaid ja iseendale kala. Ta saatis pildi ja kutsus mind sööma. Järgmine hommik kirjutas uuesti, et tere hommikust, tegin sulle pannkooke (naerab)“.

„Mu isamaa on minu arm”

Töö diplomaatias, mille nimel Desiree juba mõnda aega on tegutsenud, eeldab arusaadavalt palju reisimist. Alaliselt soovib ta aga siiski Eestisse elama jääda. „Ma armastan Eestit ja sellest riigist ei lahuta mind mitte miski ehk isegi kui mõnda aega Eestist eemal elan, siis olen kindel, et leian alati tee Eestisse tagasi,” ütleb Desiree ning toob välja, et maailma kõige kaunimad laulusõnad algavad: „Mu isamaa on minu arm”. Kui ka mõnda aega eemal olla, siis päeva lõpuks plaanin ikka Eestisse tagasi tulla.“

Desiree avaldas täna ka uue eestikeelse ballaadi “Täna öösel”. Loo autor on Scotty Wiseman ja eestikeelsete sõnade autorid on Heldur Karmo ja Desiree ise.

“Looga soovisin edasi anda armumise tunnet. Mul tuli lauldes silme ette augustikuu öö ja paar, kes armunult läbi öise küla jalutavad. Mu viimased ballaadid on olnud võib-olla pisut nukramad, see on siis tasakaaluks pisut rõõmsam," avaldab Desiree.

Tema uus lugu põhineb veidi ka tema isiklikel kogemustel. “Ma olin terve suve peaaegu välismaal, nii Brüsselis, kui Lõuna-Koreas, kui ka Prantsusmaal-Hollandis, kuid kui lõpuks tagasi Eestisse jõudsin ja armsasse Elvasse sain, siis see oli just see tunne, mis inspireeris mind seda laulu tegema.”

Kuula Desiree uut lugu siit!

Kommentaarid puuduvad