Palaganibluusi tõusev täht Kaisa Ling: majanduslikult on küll raske, aga igavust ei eksisteeri

Palaganibluusi kollektiiv Kaisa Ling Thing paneb kirgliku sõnumi dünaamilisse muusikalisse vormi ja tekitab publikus elevust oma julgete etteastetega. Saame lähemalt tuttavaks, kes on selle kollektiivi esihääl Kaisa Ling.

Tulevane Eesti bluusi grand old lady Kaisa Ling on öelnud, et ta pasundab lastetusest, käsikiimast ja represseeritud vanaisadest sügavat sinist bluusi. Pianist Rene Paul, kontrabassist Argo Toomel ja trummar Peep Kallas taaruvad läbi ajalooliste rütmi- ja harmooniakombinatsioonide kindlalt, neid kaasajastades ja maakeelde tõlkides.

2018 ilmus debüütalbum „Nii kole mees” ning 2021. aasta kevadel „Läänemure lained”. Lisaks on ansambel loonud koostöös Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlastega Eesti esimese bluusikali „Kuldsete kätega mees”.

Kaisa Ling on 32-aastane saarlane. ''Vormiliselt olen vabakutseline kulturnik. Teen mitmesuguseid loomingulisi projekte nii raadiosse, kultuuriajakirjandusse kui ka muusikasse. Kirjutan, laulan ja juhin õhtuid,'' teeb Kaisa oma tegemistest lühikese ülevaate. Bluusi hakkas ta laulma 2011. aasta paiku Tartus ja pole seni tundnud, et peaks seda suunda muutma.

Talle meeldib kutsuda ennast bluusimutiks. ''See kõlab, justkui oleksin ma üks igavesti kange naine, kes bluusi teeb. Vähemalt nii ma seda viis aastat tagasi Kaisa Ling Thingiga alustades ette kujutasin. Järjekindel ja vapper tegelane, kes saab hakkama. Teeb naljakaid laule,'' kirjeldab ta oma loomingulist karakterit.

Kaisa Ling Thing Kaisa Ling Thing / Pilt: Kalev Toom — Kaisa Ling Thing / Pilt: Kalev Toom

Jõudis oma stiilini hoogsalt tegutsedes

''Soovisin juba lapsena, et saaksin teha midagi väga huvitavat, et elu poleks igav. Hea on nüüd tõdeda, et see on mul küll õnnestunud. Raske on küll, eriti majanduslikult, aga igavust ei mäleta ma end küll tundvat, vaat et mitte kunagi,'' tõdeb naine.

Teda on inspireerinud enamasti need naised, kes on ennastki on kasvatanud. ''Minu ema, minu vanaema, minu tädi, minu õpetajad, minu õppejõud, aga ka sada aastat tagasi elanud mustad bluusimutid: Bessie Smith, Ma Rainey, Alberta Hunter, Ida Cox, Gladys Bentley, Memphis Minnie ja paljud-paljud teised on mind inspireerinud,'' räägib Kaisa.

Need olid tema sõnul naised, kes laulsid skandaalseid laule ajal, mil mustad naised ägasid ühiskonnas mitmekordse diskrimineerimise all, ja suutsid sellega ära elada, oma kogukonda toetada ning ehk kellegi elugi muuta. ''See on mind inspireerinud juba üle kümne aasta.''

Publik on siiani hästi vastu võtnud

''Minu arust on meid siiani vastu võetud väga toredasti. Vähemalt kontsertidel tundub küll nii. Seal kohtun ma publikuga kõige vahetumalt ja need on küll olnud igavesti lõbusad, südamlikud, skandaalsed, kurvad, tulvil paatost ja intriigi – mida sa hing veel oskad ihata,'' õhkab ta.

Kontserdiks valmistub ta juba grimmitoolis. ''Alates „Nii koleda mehe“ ilmumisest 2018. aastal on mind värvinud grimmikunstnik Piret Kaljuste, kellele andsin toona tööülesande: „Ma ei taha välja näha loomulik.“ See kehtib jätkuvalt,'' mainib ta.

Piret värvib Kaisa Lingi ja samal ajal tuubib artist pähe setlisti. ''Nagu mitmed drag-artistid on kirjeldanud, tunnen muutust väga tugevasti: mingil hetkel ilmub nähtavale Lingu Kaisa, kartmatu, kaunis ja koletu. Õnneks ma juba tunnen teda ja mul on alati nii hea meel teda näha – hirmus naine,'' sõnab ta naerdes.

Teistest artistidest enda hinnangul ei eristu

Kaisa sõnul ta hirmsasti teistest arstidest ei eristu. ''See on väga hea. Olen kaua aega tahtnud olla Eesti artist ja ehk saan kunagi osaks kahekümnendate (nende uute kahekümnendate!) Eesti muusikaajaloost,'' unistab muusik.

Ta on uhke, et saab olla üks Eesti muusikutest ja teha koos nendega seda ühte asja. ''Eks meil kõigil on samad soovid: teha muusikat, mida hing nõuab, seda inimestele esitada, sellega kaugele jõuda ja ka ära elada. Ma eristun veel selle poolest, et mulle meeldivad paljastavad lavakostüümid,'' ütleb Kaisa kelmikalt.

''28. oktoobril on klassikalise filoloogi, teadlase ja mõtleja Marju Lepajõe (1962–2019) sünniaastapäev. Marju uskus sellesse, mida ma teen ja oli üks minu esimesi fänne. Ta õpetas mind oma kirjutiste, loengute ja lugudega mõtlema elust teisiti, vanal viisil, mõttega,'' avaldab Kaisa austust lahkunud filoloogile.

Ta soovitab kõigil läbi lugeda tema tõlgitud ja äsja Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmunud paavst Innocentius III vaimukas „Inimolu viletsusest“. ''See, Marju Lepajõe elu üks suuri töid, jäi kahetsusväärselt lõplikult viimistlemata. Kuid lisaks on ka oktoobrikuu ajakiri Vikerkaar pühendatud Marju Lepajõe mälestusele. Lugeda, naerda ja lõõpida! Ja võtta teda meenutades üks klaasike punast veini.''