Ott Lepland avaldas eraelulise detaili: tihti lähevad suhted sinna auku

Ott avaldas hiljuti värske singli "Lõpmatuses", mille sõnad kõnelevad armastusest. Vestlesime muusikuga ja uurisime, kui palju tugineb ta laulusõnu kirjutades oma eraelule ning kuidas tal täna läheb.

Kas ja kui palju ammutad sa nende loomisel inspiratsiooni omaenda elust?

Eks muidugi toetun ma enda elule. Sõnu olen ma ise vähem kirjutanud, aga mida aeg edasi, seda rohkem olen ma hakanud seda tegema ja kui sa neid ise kirjutad, siis paratamatult paned sa sinna mingisuguseid elukogemusi sisse. Need ei pea alati väljenduma sõnades, vaid osadel väljendub emotsioon kas näiteks luuletust kirjutades või maalides. Minul väljendub see nii, et ma kirjutan mingi viisi ja suunan selle emotsiooni meloodiasse.

Olen ajas proovinud hakata rohkem sõnu kirjutama, aga alati on hea, kui su kõrval on keegi, kellel on rohkem kogemust selles vallas. Sageli juhtub see, et kui sa kirjutad, siis sa jääd mingisugusesse ringi kinni ja hakkad ennast kordama ning siis ongi hea, kui keegi kõrvalt värske pilguga peale vaatab. Ma panen väga palju enda elust lugudesse ja ma arvan, et see ongi õige. Kui artist ise teab, mida või millest ta laulab, jõuab see ka publikuni. 

Kuidas sul praegu läheb? Oled sa rahul oma eluga?

Mul läheb väga kenasti. Ma olen isiklikus elus väga heas kohas ja just seal, kus mulle meeldib olla. Enamus minu elu keerleb praegu muusika ja salvestamise ümber ning ma tunnen, et pean praegu sellega intensiivsemalt tegelema. Ma tunnen end selles keskkonnas mugavalt ja ei oskagi midagi ette heita.

Aga kuidas on lood armastusega? Kas Ott Leplandi süda on võetud?

Ma olen sellele nii palju vastanud, kord jah ning kord jälle ei. Seekord ma vastan, et jätan selle vastuse enda teada. See on selline vastus, mida ma veel pole andnud.

Väga salapärane! Tunnista ausalt, kas sul on vahel kopp ees ka, et selle kohta alalõpmata küsitakse?

Ma ei ütleks, et see kopa päris ette viskab. Ma olen ju ise selle teekonna valinud avaliku elu tegelasena ja siis tuleb arvestada, et neid küsimusi küsitakse ning sinu vastu huvi tuntakse. Võib-olla oleks isegi patt siis, kui keegi huvi ei tunneks. Siis ma tunneks, et ma teen artistina midagi valesti, kui kedagi mu tegemised ei huvita. 

Kuni küsitakse ja huvi tuntakse, on see isegi meelitav, sest järelikult tahetakse minu kohta rohkem teada ning mu tegemised lähevad inimestele korda. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ma ise õppinud doseerima seda kogust, mida ma jagan. Eraeluliste teemadega on see, et sellest on palju räägitud ja spekuleeritud, aga kui sa ise kütad koguaeg juurde ja oled selles osas hästi avatud, siis ühel hetkel võib see lugejale jälle tüütuks muutuda. Mõni mõtleb, et issand, jälle ta räägib, kellega ta suhtes on. Mitte, et sinu küsimus oleks kuidagi halb või tüütu olnud, aga sellepärast ma niimoodi ka vastasin. Praegu ma tunnen, et tahaks selle isikliku teemaga natuke tagasi tõmmata. Häbi on nagu hõlmad lahti käia koguaeg ja ühel hetkel muutub see kõigi jaoks väsitavaks. 

Sa oled ikkagi üks Eesti esihurmureid ja vallalisi poissmehi. Kuidas siis nii, et su kõrval pole ühtegi aastatepikkust püsivat kaaslast?

Siin tuleb arvestada mitut aspekti. Esiteks, kõik inimesed ei olegi ühesugused ja teiseks on see, et meie ehk artistide elukutse on väga hektiline. Artisti elukaaslane on tegelikult keeruline olla, sest artisti graafik on väga keeruline, ta on kogu aeg ära, teeb midagi. Kui mõni inimene käib üheksast viieni tööl ja on õhtuti kodus, siis artisti elukutse ei ole selline. Artist esineb siis, kui teised puhkavad.

Sellise ebapüsiva graafikuga inimesega ongi keeruline koos olla ja tihti need suhted lähevad sinna auku. Suhe on selline, kus mõlemad pooled peavad panustama, ent mõnes mõttes on see ka selline ühiskondlik mall, et sul peab olema perestaatus. Mul on väga paljusid sõpru, kes elavad nii-öelda üksikut elu. See on ka minu elu viimased aastad olnud. Mul on olnud ka püsisuhteid, mis on kestnud pikka aega ja mul on olnud poissmehepõlve. See on täiesti normaalne, kui inimene otsib elus seda õiget. Mõni leiab selle varem, mõni hiljem. Ma arvan, et olla kellegagi koos lihtsalt sellepärast, et sul on ühiskondlik surve, on vale. Sa pead ise olema selles olukorras õnnelik ja mitte seepärast, et ühiskond vaatab, et miks sa suhtes pole. 

Loe täispikka intervjuud Ott Leplandiga SIIT!

• Sisuturundus

Mis on kaalul, kui oled ülekaaluline?

• Sisuturundus

Eesti kõige kasulikum hoiulaenuühistu tõstab hoiuste intresse