Nahaarst solaariumis käimisest: see on üks väheseid asju elus, mida sooviksin tagasi pöörata

Kellele on pruun jume ihaldusväärne, peaks kasutama isepruunistavaid kreeme või nahast tumedamat meiki, toonitab Bret Kaldvee. UV-kiirgusest saadud pruunikas nahk viitab aga alati nahakahjustusele. Nahal on tema sõnul hämmastavalt hea mälu, mistõttu võib UV-kiirguse „nautimine” ka aastate pärast endast erinevate probleemide näol märku anda.

Kaldvee ei eita, et käis ka ise teismelisena korduvalt solaariumis ning peab seda üheks vähesteks asjadeks elus, mida ta võimalusel tagasi pööraks. Ta tõdeb, et võrreldes selle ajaga on inimesed aga oluliselt teadlikumad ning solaariumit armastavaid patsiente kohtab ta aina vähem.

Kas solaariumid on oma olemuselt ja tehniliselt viimase paarikümne aasta jooksul kuidagi muutunud?

Põhimõtteliselt ei ole, need on suures jaos püsinud samasugusena: täpselt sama ohtlikud kui 20 aastat tagasi. Ainuke erinevus on nn „D-vitamiini solaariumide” propageerimine. Kui muidu on solaariumites UVA-kiirgus umbes 95% peal ja UVB-kiirgus vastavalt solaariumile 5%, siis D-vitamiini saamist propageeritavates solaariumites on UVB-kiirgus tõstetud klassikalise solaariumiga võrreldes kõrgemale. Kuna D-vitamiini produktsiooniks on vaja UVB-kiirgust – UVA-kiirgus vitamiin-D produktsiooni suurendada ei saa – siis läbi selle reklaamitakse justkui tervislikku päevitust, aga UV-kiirgusest saadud tervislikku päevitust ei ole olemas. UVB-kiirguse osakaalu tõstmisega suureneb märkimisväärselt naha põletuse tekke risk ja läbi selle ka naha kasvajate tekke risk. Nii et solaariumid on endiselt sama ohtlikud, isegi kui neid reklaamitakse tervislike D-vitamiini andvate solaariumitena. Ainuke koht vitamiin-D saamiseks on meie laiuskraadil toidulisandid ja vähesemal määral toidust endast.

Ehk ilma ühegi agata: ei solaarium ega loomulikust päikesest saadav päevitus ei saa kuidagi ega kunagi olla tervislik?

Täpselt, 100% õige. UV-kiirgusest saadud jume ei ole tervislik, vaid näitab nahakahjustust. Sellega annab nahk märku, et ta üritab ennast meeleheitlikult edasise DNA kahjustuse eest kaitsta.

Miks on täpsemalt solaariumid ja päevitamine kahjulik?

UVA-kiirgus on kõige olulisem naha vanandaja ja selles osas suurendavad solaariumid naha enneaegset vananemist märkimisväärselt. Kui rääkida nahakasvajatest, siis sellealane info on terviseameti leheküljel väga hästi välja toodud.

Uuringud on näidanud, et solaariumi kasutamisega suurendatakse oma riski haigestuda lamerakk-kartsinoomi 48% ja basaalrakk kartsinoomi 24% võrra. Samuti on leitud suurenenud risk melanoomi haigestumise osas juba esimest korda solaariumisse minnes. Mida varem sellega alustad ja mida rohkem sa seal käid, seda suurem on sinu tõenäosus nende diagnoosidega hilisemas elu isiklikult kokkupuutuda.

Miks on osadel inimestel arvamus, et talvel enne soojamaa reisi võiks üks-kaks solaariumiskäiku mingit kasu tuua?

Seda ma ei oska öelda, sest see väide on 100% vale. Juhul, kui enne soojamaareisi käid 1-2 korda solaariumis, siis oled juba oma naha ette ärakahjustanud. Solaariumist saadud jume ei anna edasise päikese koormuse eest mitte mingisugust kaitset.

Oled rääkinud ka sellest, et nahal on väga hea mälu. Millised üllatused võivad inimesele aastate pärast tulla, kes on korduvatest solaariumis käimistest ja/või rannas päevitamisest loobunud?

Jah, ütlen alati ka oma patsientidele, et nahal on fenomenaalne mälu. Kõik, mis sa eelkõige UV-kiirguse osas, oled temaga teinud, jääb talle meelde. Sagedasti pöörduvad patsiendid vastuvõtule rosaatsea, ebaühtlase pigmentatsiooni või näol laienenud veresoonte tõttu. Isegi kui inimene pole kümme aastat solaariumites käinud või väga intensiivselt päikest võtnud, on laienenud veresooned, kortsud, pigmendi ebaühtlus suures jaos tekitatud liigsest UV-kiirgusest, millega on kokkupuututud teismeeas või varajastes kahekümnendates. Kui võtame täna palju päikest, võivad probleemid alles viie või kümne aasta pärast välja lüüa, oleneb kellel ja millal.

Kui pruunikam jume on inimesele nii ihaldusväärne, siis kuidas seda ohutult või ohutumalt saada? Isepruunistavad kreemid?

Siis põhimõtteliselt ongi ainuke vahend - kas nahast veidikene tumedam meik või isepruunistavad tooted. Nendes kasutatakse sellist molekuli nagu dihüdroksüatsetoon, mis on hästi talutav ja üldiselt allergiaid, naha ärritust see ei põhjusta. Uuringud ei ole suutnud näidata, et see molekul nahale, nahahaigustele või nahapigmendile kuidagi halvasti mõjuks.

Kas ja kui palju tahavad inimesed hoopis vastupidist ehk loomulikust heledamat jumet?

Enamik inimesi soovivad ühtlast jumet. Kuna suur osa minu patsientuurist on heledama nahatüübiga, siis kahjuks esimesed pigmendilaigud hakkavad häirima juba 30. eluaastates. Pigmendi ühtlustamiseks on meil erinevaid lokaalseid preparaate, millega saame nahakvaliteeti parandada ja pigmendimuutusi veidikene vähendada. Kõige efektiivsemateks meetoditeks on kindlasti fotonoorendus või pigmendilaserid. Samas meeles peab pidama seda, et iga pruun laik nahal ei pruugi olla lentiigo, vaid mõnikord on tegemist nahamuutustega, millele pigmendile suunatud laserid ei aita, aga on ka juhuseid, kus me neid pruune laike nahalt laseritega eemaldada ei tohigi. Oluline on enne energial põhinevate protseduuride tegemist, olla kindel, et me teame, mida me eemaldama läheme.

Täpselt on ilmselt raske öelda, aga kus kohast see päikese ja päevitamise armastus ning tervislikkuse usk tuleb? Kas vanematelt ja vanavanematelt, kes meid lastena välja päikese kätte utsitasid?

Seda on keeruline öelda. Oli aegu 1950-60ndatel, kui arstid soovitasid päikese võtmist. Samamoodi on kunagi soovitatud suitsetamist, kui veel ei teatud pikaajalisi mõjusid. Tänapäeval on nii UV-kiirgus kui ka suitsetamine teada tuntud kantserogeenid ja ükski arst neid oma patsientidele ei soovita. See müüt võib mingil määral tulla ka sealt, et dermatoloogias kasutatakse teatud probleemide leevendamiseks valgusravi, aga valgusravi ei võrdu kindlasti solaariumiga. Ehk kui patsiendil on mingi nahaprobleem, mida saab leevendada valgusraviga, siis seda viiakse läbi valgusravi kabinetis nahaõdede -ja arstide hoolsa pilgu all. Kuid nahahaigusi solaariumitega ei ravita.

Kolmas aspekt võib olla ka staatuse sümbol. Kunagi tähendas jumekas ja pruun nahk seda, et sa töötad põllul, tänapäeval teeme me vähem füüsilist tööd ja sellist seost enam tuua ei saa. Paarkümmend aastat tagasi, kui reisimine ei olnud nii tavapärane, kui see on täna, siis viitas kesktalvine pruun nahk seda, et käisid suure tõenäosusega kuskil välismaa reisil, mis too aeg oli mingil määral sotsiaalse staatuse näitaja. See võib olla ka põhjus, miks solaariumid olid paarkümmend aastat tagasi oluliselt populaarsemad kui need on täna.

Milliseid lihtsaid ettevaatusabinõusid päikesepõletuse eest tuleks ikka ja jälle meelde tuletada?

Pikaajalise otsese päikesevalguse põhjustatud nahakahjustuse vältimiseks ehk naha kaitsmiseks tuleks – eriti inimesed, kelle nahk kipub kergemini ära põlema – kasutada päikesekreemi ja pikemaid riideid. Muidugi ka mütsid, kübarad ja prillid.

Kõige parem päikesekaitsekreem on see, mida kasutatakse. Mõnikord võib teatud nahahaigustega patsientidel olla sobiva päikesekaitsekreemi leidmine keerulisem. Patsient peaks lihtsalt proovima, milline päikesekaitsekreem talle sobib, mis ei ägestaks nahahaiguseid ning mida oleks ka füüsiliselt meeldiv peale kanda: ei jätaks kihi tunnet, ei lööks nägu liialt läikima ega põhjustaks silmade kipitust. Otsest soovitust, mis kõigile sobib... kindlasti on igal arstil välja kujunenud oma lemmikud, aga ka lemmikute puhul on olukordi, kus need 100% kõikidele patsientidele ei sobi. Teatud juhtudel, kui on ägedamad nahahaigused, palume päikesekaitsekreemide kasutamise lõpetada, et saada nahk korda ja alles siis uuesti nende kreemide igapäevase kasutamisega jätkata.

Lisaks, millist hädaabi halvematel juhtudel kasutada?

Kui nahk on korralikult põletada saanud, tuleb kanda kehale kerge emulsioon ehk tavaline kerge niisutav kreem. Soovitan selle panna esmalt külmkappi ning kanda seejärel mitmeid kordi päeva jooksul nahale. Teine variant on Aloe Vera geel ning vajadusel võtta valuvaigisteid. Nahka tuleb püsivalt jahutada ja niisutada.

Kui peaksid tekkima villid, ei tohi villikesta ära võtta. Kui tegu on pinges villiga, võib torgata augu sisse ja vedeliku välja lasta, aga villi kate peab kindlasti peale jääma. Villi kate on nagu väga hea plaaster, mis kaitseb edasise kahjustuse ja liigse veekaotuse ees. Villilt katet maha kiskuda ei tohi, kui noor nahk all on piisavalt tugev, siis lükkab ta ise üks hetk vana naha maha.

Kui palju aitavad seadused hetkel piirata seda, et solaariumid ennast liigselt "tervislikuna" reklaamida ei saaks?

Nüüdseks on juba vist kümmekond aastat ringelnud uus rahvatervise eelnõu erinevate institutsioonide vahel. Loodetakse, et see jõustub 2025. aasta suveks.

Kas oled kohanud solaariumi kasutavate inimeste puhul n-ö pimedat usku selle headusse ja ka sõltuvuskäitumist?

Päikesenautlemise puhul on täheldatud, et ka see võib olla sõltuvust tekitav, inimesel võib kaduda adekvaatne pilk sellele, kui jumekas ta on.

Vaadates tagasi ajale, kui mina olin teismeline, siis üleüldiselt on patsiendid täna oluliselt targema tervisekäitumisega, eelkõige teismelised. Mina näen oma vastuvõtul haruharva inimesi, kes solaariumis käivad. Üldiselt piisab inimestega rääkimisest, siis saadakse solaariumi kahjulikkusest aru ja paljudel juhtudel sinna enam kunagi tagasi ei minda. Ma ei saa öelda, et see kogu Eesti lõikes nii on, aga näen oma kogemustest seda, et asi on aasta-aastalt paremaks läinud. Kindlasti on oma osa ka sotsiaalmeedias.

Tänapäeva noored kardavad kohati liiga paaniliselt vananemist ja seetõttu võetakse kõiksugu nahahooldustooted kasutusele, et lükata vananemisprotsess võimalikult kaugele. Ma arvan, et see on üks juhtiv põhjus, miks noored ei käi solaariumites.

Nahakasvaja tundub kauge diagnoos, mis juhtub alati kellegi teisega, mitte meiega. Aga vananemine puudutab meid kõiki. Nüüd ongi küsimus, kas sa tahad varem või hiljem vananeda? See on minu arvates üks juhtivaid põhjuseid, miks inimesed ja eelkõige noored on oluliselt parema tervisekäitumisega kui 10-15 aastat tagasi. See ei ole küll uuringu põhjal öeldud, vaid minu tunnetuslik pilt. 15 aastat tagasi oli linnapildis palju rohkem inimesi, kes olid ebaloomulikult pruunid. Täna on neid palju vähem.

Millal võiksime jõuda aega, kui 90% eestlasi seda mõistab?

Ma arvan, et suur osa Eesti rahvast juba tänaseks teab. Võib-olla mitte küll 90%, aga mida rohkem rääkida, seda teadlikumaks inimesed saavad.

Seda kindlasti saab ja ka peab seaduste tasandil reguleerima, aga kui patsienti järjepidevat harida, hakkab ta ise enda nahatervise seisukohalt paremaid otsuseid tegema, mitte sellepärast, et keegi käsib, poob ja laseb. See on ka põhjus, miks hakkasin Instagrami reels’e tegema, sest see on moodus jõudmaks lihtsate sõnumitega suurema inimeste hulgani.

Intensiivselt solaariumis käivaid inimesi on kindlasti vähemaks jäänud, aga selliseid, kes vahel enne mõnda sündmust solaariumis käivad, on kindlasti veel palju. Aga ma arvan, et mida aeg edasi, seda vähem.

Oled ka tunnistanud, et käisid teismelisena ise palju solaariumis ning just seda kahetsed oma elus kõige rohkem.

Piinlik öelda, et käisin tol ajal ehk umbes 20 aastat tagasi ise väga palju solaariumis. Tol ajal ei räägitud solaariumite pahupoolest nii palju. Jään selle juurde, et see on üks väheseid asju elus, mida sooviksin tagasi võtta.

• Sisuturundus

Ergonoomiline kontoritool ja hea valgustus päästab päeva

• Sisuturundus

Leia Sokisahtlist selle aasta kõige lahedamad kingid!