Jaanus Saks on armunud: mina tundsin temast varem, et meie vahel võiks midagi enamat olla

Eelmisel nädalal tuli ilmsiks Põhja-Tallinna solisti ja pikaaegse liikme Jaanus Saksi suhe endast 12 aastat noorema bändiliikme Johanna Randmanniga. "Mina tundsin varem, et meie vahel võiks midagi enamat olla kui tema," tunnistas Jaanus.

Jaanus, tunnistasid Kroonikale, et sinul tekkisid Johanna vastu romantilised tunded varem ning tema ajas alguses “sõrgu vastu”, mis oli see lüke, millega lõpuks võitsid Johanna südame?

Jaanus: Otseselt mingit lüket ei olnud. Ega armastust sundida ei saa ja eks aeg tegi omad korrektuurid. Nagu ma oma laulusõnadeski kord öelnud olen “asjad võtavad aega alati enne kui nad realiseeruvad.” Usun, et Johanna südames olen ma alati olnud omal kohal. Me oleme pikalt väga head ja lahutamatud sõbrad olnud ning teame üksteist läbi ja lõhki. Mina tundsin lihtsalt varem, et meie vahel võiks midagi enamat olla kui tema.

Johanna, mis pani sind leebuma ja armuma?

Johanna: See on huvitav jah, kuidas elu mõnikord läheb. Veel aasta tagasi ma sedasi romantiliselt temast ei mõelnud, kuigi sisimas olen alati teadnud, et mis iganes temaga juhtuma peaks või mitte, olen valmis igalt poolt maailma nurgast ta juurde sõitma. Mäletan, et see oli ühel kontserdil, mil tabasin teda vaadates mõttelt “aga nii võikski ju olla?”. Me oleme nii kokku kasvanud, jagame samu hobisid, väärtuseid, peale viit aastat on endiselt meil päevas tundide kaupa teemasid millest vestelda - see tundus täiesti loogiline. Ma tunnen praegu iga päev pisut elevust, et kuhu see kõik meid ühel hetkel välja viib. Me unistame palju.

Kuidas on teie igapäevane elu muutunud pärast suhtesse astumist?

Johanna: Tegelikult ei olegi midagi nii väga muutunud. Võib-olla tõesti see, et enam ei istu telefoni otsas omavahel nii palju. Jaanus: Me oleme nüüd paar. Teeme neid asju mida paarid teevad koos olles. Meie omavahelises suhtluses ei ole midagi muutunud. Nagu vanad väga head sõbrad ju.

Kuidas hindate, kas romantiline seotus teie vahel on muusikalisele koostööle pigem kasuks või kahjuks? Milles see väljendub?

Johanna: Jaanus näitas mulle üht TikToki sketchi videot mõni aeg tagasi sellest, milline võiks olla ühe muusikaprodutsendi jaoks ideaalse partneri vastus küsimusele “mis me täna õhtul teha võiks?”. Kaaslase vastus oli: “lähme stuudiosse muusikat tegema”. Meil on umbes samamoodi. Eks me ikka leiame aega teineteisega niisama olelemise jaoks ka, aga kirg muusika vastu on see, mis meid kõige esimesena kokku tõi ja see on ainult positiivne, kui saame seda enda jaoks hästi ära kasutada.

Jaanus: Ma usun, et suudame muusika ja meie suhteelu piisavalt hästi üksteisest lahus hoida. Musitseerimist see ei sega, see keemia on meil siiani väga hea.

Teil on ka 12-aastane vanusevahe, kuidas seda ise tajute, kas on mõni vahva seik ehk jagada, kuidas see on suhtluses kajastunud?

Jaanus: Random küsimus. Vanus ei ole siinkohal määrav. Oluline on, et paikneksime mõlemad samal levelil.

Kus sooviksite näha end viie aasta pärast?

Johanna: Jaanus ei julge unistada nii palju kui mina. Tema arvab, et nii pikaajalisi plaane pole mõtet ette mõelda. Ta pigem voolab vooluga kaasa sinna, kuhu see viib. Muidugi on tulevik pidevas muutuses ja seda ei tea meist keegi, mida see endaga kaasa tuua võib, aga mulle meeldib praegu mõelda, et olen siis ühte ilusat pulma pidamas, planeerimas esimest last ja meil on ühine kodu. Kindlasti võiks olla veel üks taksikoer juures.

Jaanus: Me elame nii muutuvas maailmas, et me ei tea, mis meil siin aasta jooksul isegi juhtuma hakkab. Ma arvan, et ise olen selline pigem “elan üks päev korraga” inimene. Aga kui siin juba unistamiseks läks siis mul on ka see üks unistus , et “tahan elada ilusat ja murevaba elu kuskil järve äärses majakeses ja nautida oma vaba aega” kunagi. Johannaga koos oleks tore kõike seda koos muidugi teha.