INTERVJUU | Kristjan Jõekalda möllab Instagramis: hakkasin kõiki hirmsasti laikima ja kohe tehti märkus!

Joonatan Pärn

Kristjan Jõekalda
TV3

Paar nädalat tagasi tegi endale Instagrami konto rahva poolt palavalt armastatud telemees Kristjan Jõekalda. Lisaks andis Jõekalda välja ka omanimelise lauamängu. Uurisime, kuidas on Kristjan Instagrami maailmaga kohanenud ning mida kujutab endast tema poolt loodud lauamäng, mis ei ole soovitatav alaealistele!

Alustuseks. Kuidas tervis on?

Tänan küsimast. Täna tehti mulle koormustest ja öeldi, et ei olegi häda kõige hullem. Vaatamata sellele hullule matsule, on tervis suhteliselt korras. Edasisi vigu nad kuskilt ei märganud ja öeldi, et tip-top. Pidasin koormusele hästi vastu. 

Ütlesin neile seal mõõtmisel, et ma ei ole kunagi koormuse sõber olnud ega sporti teinud, aga nad ütlesid, et masin näitab omi asju. Masin ütles, et kõik on enam-vähem.

Paar nädalat tagasi rõõmustasid inimesed selle üle, et oled endale lõpuks Instagrami konto teinud. Tundub, et sind on ka väärikalt vastu võetud ning sinu kontot jälgib juba üle 10 000 inimese. Kuidas ikkagi sündis idee endale lõpuks konto teha?

Infarkt oli kogu selle asja juures üks käimapanev mootor. Mulle oli tegelikult juba ammu sellest (Instagramist) räägitud ja sõber Jaagup (Kreem) kogu aeg ütles, et tee (konto) ära. Ütlesin, et ma ei oska ega tunne seda (maailma). 

See on selline noorte värk, et pead olema kogu aeg telefonis. Mul vahel ei ole telefoni päevade kaupa. Ma ei teagi, kus mu telefon on. Sellepärast ma seda asja natuke kartsingi.

Aga nüüd, kui see mats ära käis, mõtlesin, et teeme ära. Tegin oma elus mitu suurt pööret. 35 aastat suitsetamist jäi päevapealt sinnapaika. Kaks korda päevas kõnnin pool tundi. Sedagi pole teinud nii pidevalt ja pikka aega järjest. Mõtlesin, et kui on juba tehtud nii suured radikaalsed muutused, siis mis see üks Instagram sinna otsa ära ei ole.

Mul ei olnud ettekujutustki sellest süsteemist, kuidas see toimib ja mida seal tehakse. Ma alles õpin aru saama, mida seal inimesed näitavad ja miks nad seda üldse teevad.

Nii tark ma veel ei ole, et oskaksin kõikide asjade peale ise tulla ja kõike õigesti üles laadida. Mul on abiks naine ja õetütar, kes on nii-öelda selline tehniline tugi. Naine käis isegi mingisugustel Instagrami kursustel. Ma kõrvalt itsitasin ja küsisin, et milleks sul kallikene seda vaja on. Oleks pidanud ise hoopis selle kursuse võtma ja targemaks saama. 

Praegu on päris põnev ja huvitav aeg. Kõik on uus ja huvitav. Nagu noorel inimesel, on selline revolutsioon hinges. 

Mul on plaanitud juba järgmised videopöördumised rahva poole. Eks see lastehaigus tuleb alguses ära põdeda ja siis rahuneb inimene maha ning elab tavalist Instagrami elu edasi. Lasen ennast praegu Instagramist nii palju kaasa viia, kui vähegi saab.

Inimesed õpetavad mind ka eemalt. Ma hakkasin ju kohe kõiki hirmsasti laikima. Seal on tuhandete kaupa selliseid lehekülgi, kus on näiteks sellised nappides rõivastes neiud tegemas erinevaid kodutöid. Kes võtab pesumasinast välja pesu ja nii edasi.

Mõtlesin, et vot kus see on alles tore ja miks mitte laikida, sest kogu aeg ju tuleb sellist materjali peale. Siis juba tehti läbi kellegi valvsa pilgu märkus, et pereisal ei sobi sellist kahtlast asja vaadata. Mõtlesin, et jälle targem. Ei teadnud ju üldse, et ka sellised asjad, mida lubatakse, saavad kahtlased olla. Kirjutasin tagasi, vabandasin viisakalt ja ütlesin: “Tõsi. Ja et ei tekiks tühjast tüli, ei jälgi enam.” Sain juba esimese õppetunni kätte, et pead teadma, mida jälgid. Abikaasa ka itsitas kõrval ja ütles, et vot nüüd said. 

Sinu kontole laekub kindlasti ka palju fännikirju. Kas mõned neist on eriti eredalt meelde jäänud?

Tegelikult küll mitte ülemäära. Küll on selliseid pöial püsti ja pane edasi (stiilis kirju). Mul on tõesti selle üle hea meel, et kui muidu on meedia täis õiendamist ja sõimamist või kui kuskil mingi artikkel ilmub, on kindel see, et inimesed tõmbavad vee peale ja saad nii, et tolmab. 

Mulle meeldis Instagrami puhul, et inimesed olid sõbralikud. Palusin, et mulle kohe labidaga ei lajatataks. Aga kõik olid tõesti väga sõbralikud. Kirsti Timmer kirjutas, et no nii Jõekalda, laota oma elu nüüd letti ja hakka infot peale andma. Väga sõbralikud tervitused. Siiamaani on see olnud igati positiivne kogemus. Eks paistab, kuidas edasi.

Mainisid ühes esimestest postitustest, et hakkad sisuloojaks. Millist sisu võivad jälgijad sinu poolt oodata?

Selge see, et ma pole veel kõikidele lehtedele jõudnud, mida Instagram mulle pakkuda võib. Aga praegu jääb mulje, et 90% Instagramist on oma sisuga täitnud naisterahvad. Ma mõtlesin just üles astuda oma järgmise postitusega ja öelda, et võrdsustame asju. Igal pool ju räägitakse võrdsusest. Mina ei ole meestelehti üles leidnud, ainult naistelehed tulevad peale. Tuleb hakata ka meestele mõeldud sisu tootma. 

See on minu järgmine ülesanne. Selline seeria erinevaid klippe, mida tahan postitada. Siis on võrdsus maa peal. Kui naised võivad näidata, kuidas nad erinevaid majapidamistöid või asju teevad, siis mehed oskavad samamoodi ja sellega tahan mina nüüd üles astuda. Ma ei kujuta ette, et mis sellest nüüd täpsemalt saab, aga plaan on selline. Kõik need (videod) on ikkagi koomilise varjundiga, et päris kõike ikka väga tõsiselt võtta ei saa.

Paljud sisuloojad teevad koostööd erinevate firmadega. Kas ka sina oled juba brändidelt koostöökutseid saanud? On sul näiteks oma sooduskood?

Sooduskoodini ma ei ole veel jõudnud ja ausalt öeldes veel ei teagi, mis see on. Aga tänan, et ütlesid, nüüd ma jälle tean, mida uurida.

Tõsi on ka see, et üks pitsa seltskond pakkus mulle, et tule vaata meie pitsat ja tee pilti, aga ütlesin neile viisakalt ära, et ma praegu alles õpin ja seni ostan pitsat ikkagi oma raha eest. Aga juba keegi kuskil pani tähele. Sinna läheb veel aega, et asi saaks minna nii tõsiseks.

Sinu Instagrami profiili vaadates jäävad silma omanäolised ja põnevad joonistused. Kas graafiline disain on sinu varjatud anne?

Kaugel sellest. Olen selliseid päkapikke joonistanud vihikute servale koolipoisi ajast alates ja nüüd lihtsalt koorman sellega lisaks kodustele ka kõiki teisi. Lihtsalt igavusest teed selliseid nägusid või sünnipäeva- ja jõulukaarte. Abikaasa ja õetütar ütlesid, et paneme need Instagrami. Alati ei pea ju foto endast olema. Näiteks isadepäeva puhul mingi selline pilt teha. See on rohkem hobi. 

Andsid hiljuti välja ka omanimelise lauamängu. Millest tuli selline idee?

Seda olen nikerdanud viimased aasta või paar. Mul on praegu ootamas veel kaks lauamängu mõtet, aga tegin esimese sammu ära. Ega ju alguses ei oska ja kui sa pole kunagi (mängu) välja andnud ega ise suur ärimees olnud, siis ei tea, kuidas need asjad käivad või kelle poole pöörduda. Pidin selle läbi tegema. Nüüd edaspidi on lihtsam.

Olen ka ise lauamängude sõber ja mul on seltskond, kellega vahepeal mängime lauamänge või teeme viktoriine, kui kokku saame. Meile endale meeldis seda mängida ja mõtlesin, et miks ka mitte, teeme sellise mängu. 

Selle esimese lauamängu juurde kuulub kindlasti ka lõbus seltskond. Hea on, kui seda mängitakse reede või laupäeva õhtul. 

Mida see lauamäng endast täpsemalt kujutab? Oled märkinud, et tegemist on alaealistele mittesoovitatava mänguga.

Kui tahad näiteks mängu kõrvale klaasikese veini juua, pead ikkagi 18 täis olema. Aga muidugi ei pea. Selles mängus ei sunnita alkoholiga pistmist tegema.

Lihtsalt, et kellelgi ei tekiks kiusatust või pärast mind ei süüdistataks, et kuulge, milline kahtlasega väärtusega mäng noortele inimestele. Sellepärast ma paningi sinna 18 pluss peale. Alaealised ei tohi puutuda suurte inimeste mänge. 

Kuidas mängimine käib?

Oma nupuga tuleb täringut veeretades jõuda algusest lõppu. Vahele jäävad sellised kohad, kus võid teha mingisuguse tegevuse, aga ei pea. Sel juhul, kui ülesannet ära ei tee, astud tagasi ja sinuga ei juhtu midagi. 

Kõige vähem meeldivad mulle sellised mängud, kus sulle ei antagi teist varianti ja pead midagi tegema hakkama. Selline sunduslik asi mulle ei meeldi. Selles mängus sundust pole. 

Aga lõbus on vaadata. Kui me siin omavahel mängisime, sellised 50. aastates inimesed olid ümberringi, siis kõik korda-mööda veeretasid ja aeg-ajalt keegi tegi mingisugust totakat ülesannet. Ja siis ühele ei sattunud ühtegi ülesannet. Lõpuks oli ta enda peale nii kuri, et miks tema neid ülesandeid teha ei saa. See andis mulle märku, et ju siis polegi nii kehvad ülesanded ja on täitsa tore mäng. 

Kõik ülesanded ei ole sugugi sellised, et sa oled üksi tanki pandud ja kõik vaatavad, et kas teed nüüd või ei tee (ülesannet). Väga palju on selliseid ülesandeid, kus tuleb ka kõrvalistuja või kogu seltskond kampa võtta. 

Mulle saadeti ühel päeval pilt, kus kogu seltskond oli laua all. Sain kohe aru, et mängivad mängu ja on jõudnud selle kaardini, mis ütleb, et kes läheb laua alla, saab ühe sammu edasi käia. Kedagi muidugi ei sunnita. 

Kui palju tellimusi on juba tulnud?  

Kui nüüd aus olla, siis ei teadnud ka seda, kui kibedalt neid (mänge) hakkab minema ja kas keegi üldse tellib. Aga täitsa tublilt. Esimestel päevadel läks kolmveerand päeva pakkimisele. Praegu on õnneks paarkümmend mängu päevas. Sellega jõuan ilusti järele. Teen põhimõtteliselt ju kõik nullist ise: voldin valmis karbi, panen mängu karbi sisse, pakin ära ja pärast viin minema ka. Pojad ja abikaasa aitavad ka. Selline pereäri. 

See mäng on suhteliselt personaalne asi. Ka mõned mängus olevad ülesanded on sellised, et need on suhteliselt isiklikud. Tahtsingi, et see oleks selline isiklikum mäng, mitte lihtsalt umbisikuline lõbus lauamäng. Need, kes selle mängu ostavad, on kõik selline big happy family  (suur õnnelik pere).

Kuulsatel sisuloojatel on ju ka palju erinevaid fännitooteid. Milline Jõekalda toode võiks järgmisena turule ilmuda?

Ma alles õpin selles maailmas esimesi samme tegema. Ei julge midagi lubada, kuid ei ütle ka, et midagi ei tule. Küll midagi jälle välja mõtleme. Endal on praegu igal juhul väga põnev ja loodan, et seda on ka teiselt poolt ekraani näha. 

Jõekalda värske lauamängu kohta saab täpsemat infot siit!

Kommentaarid puuduvad