Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: CNC-meistrid on Eestis kullahinnaga, aga neid napib 

Tiina Laura Kimmel

Eesti tööstusettevõtted otsivad täna meeleheitlikult CNC-spetsialiste. Need on inimesed, kes oskavad programmeerida ülitäpseid masinaid, millega valmivad detailid autodele, lennukitele ja isegi kosmosetööstusele. Kuigi kõrvalt vaadates tundub, et kogu töö teeb ära robot, sõltub lõpptulemus tegelikult inimese teadmistest, täpsusest ja oskusest metalli „lugeda“. Hästi koolitatud spetsialiste napib aga nii valusalt, et tööstus on valmis nende eest maksma väga kõrget hinda. 

Õlised tunked on minevik – tööstusmasinaid juhivad valgekraed

Kui kõrgepalgalisi ameteid seostatakse tavaliselt IT-sektoriga, siis Eesti tööstusettevõtted otsivad praegu sama meeleheitlikult hoopis CNC-spetsialiste – inimesi, kes oskavad programmeerida suuri arvutiga juhitavaid tööstusmasinaid, mis lõikavad, freesivad ja treivad metallist ülitäpseid detaile.

Lasnamäel Techno TLN tehnoloogiakolledžis võtsid sel nädalal mõõtu Eesti noored CNC-õppurid, et selgitada välja riigi parim meister. Võistlusel pandi tööle ka uus 220 000 eurot maksnud viieteljeline CNC-masin, mida kasutatakse sama tootja seadmete seas ka Elon Muski kosmosetööstuses.

Techno TLN inseneeriavaldkonna juhi Ander Sile sõnul ei tähenda tänapäeva tööstus enam ammu ainult õliseid tööriideid ja käsitsi metallitööd. „See kast siin küll teeb töö ära, aga tegelikult peab inimene oskama programmeerida, lugeda jooniseid ja tundma metalli omadusi,“ ütles Sile.

Eestis kasutatakse CNC-seadmeid juba igapäevaselt – nende abil toodetakse näiteks hambaraviseadmete komponente, hüdraulikadetaile ja muid ülitäpseid tööstusosi. Samal ajal on oskustööjõust suur puudus ning ettevõtted käivad noori juba koolidest värbamas. Kogenud CNC-spetsialisti palk võib ulatuda 4000–5500 euroni.

Techno TLN vanemõpetaja Aleksandr Sagalajevi sõnul ei tee masin tegelikult midagi iseseisvalt. „Pink ei tee midagi ilma inimeseta. Tänapäeval ei tähenda automatiseerimine seda, et inimest pole enam vaja — vastupidi, vaja on väga häid spetsialiste,“ rõhutas ta. Tema sõnul on noortel selles valdkonnas väga head väljavaated, sest nõudlus oskajate järele kasvab kiiresti.

Üks võistluse favoriite oli Tallinna Tehnikakõrgkooli tudeng Erik Kristo Kremm, kelle tööd jälgisid tähelepanelikult nii õpetajad kui konkurendid. Noormehe sõnul köidab teda just võimalus muuta arvutiekraanil loodud idee päris metallist detailiks.

„Freesdetailide tegemine on põnev, sest näed kohe oma töö tulemust. Mida keerulisem ülesanne, seda huvitavam,“ ütles Kremm. Ta usub, et CNC-valdkonnas on võimalik teha väga head karjääri ning areneda tippspetsialistiks.

Kas Erik Kristo Kremmist saabki tänavune Eesti CNC meister, selgus küll alles hiljem, kuid üks asi on juba praegu selge: tulevikutööstus ei tähenda enam ainult tehasepõrandat ja mutrivõtit. Järjest rohkem tähendab see arvutit, programmeerimist ja kõrgtehnoloogiat.