FOTO: Sirje Karise vastuvõtu kleit on tõeline kummardus kunstile ja käsitööle

Sirje Karise aastapäeva rõivastuse looja on Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor ja moelooja Piret Puppart. Disaini idee on saanud tõuke vanimast vöökirjast ning see on põimunud kolmemõõtmeliseks sõnumikandjaks, mis ühendab pärimust tänapäevaga. Rõivastuse valmimisele aitasid kaasa vöökirja meister Anneli Johannson ja rätsep Agne Talu. Selle juurde aitas temaatilised ehted leida kunstnik Sigrid Kuusk.

Loomingust

Seekordse aastapäeva köidab kokku pärandkultuuri üks olulisemaid ja kesksemaid sümboleid – vöökiri, mis läbib kujunduselemendina vastuvõtusaali ja kontsertkava ning lõpetab oma kulgemise presidendi abikaasa kleidi alaservas. Sirje Karise rõivastuse loomise lähtepunktiks valis Piret Puppart teadaolevalt Eesti vanim kirivöötehnikas leiu (kirivöö katke), mis on pärit Iisaku lähedalt Jõuga kalmest (13-14. sajandist).

See üksnes siksakilist mustrit kandev kiri viib tagasi vöömustrite esiemade juurde, mis on tuntud 18.–19. sajandi talurahva pidurõivaste juurde kuulunud mängulistest mutritest palju askeetlikum ning tuletab meelde eelkõige rästku kaitserüüd. Arvestades riigipea abikaasa julget suhtumist vormiga eksperimenteerimisse, otsustas moelooja lisaks keebist inspireeritud vormile muuta selle kaunistuseks mõeldud vöökiri ruumiliseks origamis peituvaid võimalusi kasutades. Antud tehnika on kasutusel paberikunstist kosmoses rakendatavate päikesepurjede loomiseni, andes mõista, et iidsed praktikad on teinekord just kõige tulevikku vaatavamad.

Valmistamisest

Kleidi all servas on voltimistehnikas valminud üle kahe meetri pikk kolmemõõtmeline vöökiri, mille meistriks on Anneli Johannson. Ta on Eesti üks väheseid voltimistehnikaga tegelevaid kangakunstnikke. Tema sõnul seisnes sellise kanga disainimise keerukus selles, et materjal oleks loodud vormis ka plisseeritav, kuna mingist hetkest kolmemõõtmelisus seda enam ei võimalda. Lisaks oli soov säilitada ka kirivöödele omane harilik 2-3 pihaümbermõõduga võrduv pikkus. Seega oli kogu mustri arendus mäng ruumilisuse, soovitava disaini ja kanga omaduste põrkumise piiril.

Tänu kanga ruumiliseks muutmisele, hakkaks kiri kandma ka lisafunktsiooni – see moodustab omamoodi teravatipulise pinna, viidates Pärnumaa kandi seelikute alaservadest tuntud hundihammastele ning Kihnust pärit küüsilisele kirjale. Kleidi rätsepatöö ja materjali eest hoolitses Agne Talu.

Ehted

Et tuua komplekt lähemale Vabariigi Presidendi abikaasa enda juurtele, kujunes ehete eeskujuks talle südamelähedase kodukihelkonna Järva-Madise esemeline pärand. Selle lähtepunktiks kujunes Eesti Rahva Muuseumi kogudes leidunud südamekujuline suure kiviga kaunistatud sõlg, mis oma tüübilt on enamasti tuntud küll Saaremaal, aga omab leviala ka põhjarannikul. Oma kaasaegses tõlgenduses sõlest lähtus ehtekunstnik Sigrid Kuusk soovist luua tervik, mis väärtustab Eesti kultuuri ja loodusvara olles samal ajal kandjale sära võimendajaks.

Südamekujulise prossi keskel särab tsitriin ja “tilgub metsa” ehk 2 kuusekasvu detaili rõhutamaks metsa olulisust ja looduse mitmekesisuse kaitsmise vajadust. Ehtekomplekt, mis koosneb käevõrust, kõrvarõngastest ja prossist, on valmistatud hõbedast.

Moodsa aja suhted: ühendatud nii armastuses kui tehnoloogias

Privaatpostitus: CRU Restoran Tallinnas – ajaloolise võlu ja kulinaarse meisterlikkuse kohtumispaik

Näita 3 kommentaari

Imeline kleit Sirjele väärikalt kantuna ja suurepärastest ideedest looduna. Suurepärane vabariigi aastapäeva tähistamine alates lipuheiskamisest Toompeal, jumalateenistusest kaitsevägede paraadini jätkudes presididendi vastuvõtuga. Presidendi kõne oli lihtne ja mõistetav kõike tavakodanikule olulist puudutav ja väga kaunis eesti keeles esitatud. Aitäh! Kontsert oli just selline, mis tänases päevas ja olukorras puudutas.

Vasta