"Tuleb ette kurbasid erandeid!" Kui palju loomi viiakse varjupaika tagasi?

Möödunud nädalal tuli avalikkuse ette, et kalamburist Keiti Vilms on oma varjupaigast võetud koera tänavale jätnud. Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa sõnul tuleb sarnaseid situatsioone õnneks ette haruharva, kuid kahjuks leidub ka kurbasid erandeid.

Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa selgitab, et aastas saadetakse koju ligi 1500 looma ning olukorda, kus inimesed varjupaigast võetud lemmikust loobuvad, tuleb ette harva: "See protsent jääb ühe või kahe juurde ehk maksimaalselt paarkümmend looma aastas. Olukorrad on ikkagi sellised, et inimene võtab meiega ühendust ja räägib, et tal juhtus midagi, miks ta ei saa enam looma pidada."

"Põhjuseid võib olla erinevaid. Näiteks kolimine või lapsel välja löönud allergia. Võib olla ka traagilisemaid juhtumeid, kus omanikuga on midagi juhtunud. Sellisel juhul võtame oma loomad alati tagasi varjupaika, et nad jumala eest tänavale ei satuks," kinnitab Mõisamaa.

Ta lisab: "Olukorda, kus keegi viskab varjupaigast võetud looma tänavale, tuleb tõesti ette haruharva. Sellele viimasele situatsioonile lisaks tuleb mul veel meelde üks või kaks sarnast olukorda."

Mõisamaa sõnul toimib inimesega enne looma loovutamist tehtav eeltöö hästi, kuid tahes-tahtmata tuleb ette kurbasid erandeid

Mõisamaa selgitab, et enne varjupaigas oleva looma uuele omanikule loovutamist, püütakse kindlaks teha, et inimene tõepoolest ka lemmiku eest hoolitseks, kuid põhjalikuks taustakontrolliks siiski võimalusi ei ole. "Ma ei saa öelda, et saaksime inimesele teha põhjaliku taustakontrolli. Me ei saa käia ka nende kõikide tuhandete kodudes ja vaadata, millistes tingimustes hakkab loom elama."

Mõisamaa lisab: "Meil ikkagi eelneb üsna suur eeltöö, enne, kui anname looma uude koju. Kõik algab sooviavalduse täitmisest, mis on põhjalikum ankeet, kust saame inimese kohta päris palju infot. Loomulikult järgneb sellele kohtumine varjupaigas. Püüame inimesega vestelda ja selle käigus aru saada, kellega on tegu."

Tema sõnul tuleb paljuski toetuda ka usaldusele: "Pole midagi parata, peame ka usaldama ega saa kõikides inimestes kahelda. Kuna on näha, et loomade tagastuse protsent on üpriski väike, tundub, et eeltöö ikkagi suures osas toimib. Kahjuks tuleb ette ka kurbasid erandeid."

Mõisamaa soovib panna südamele kõikidele varjupaigast lemmikut võtta plaanivatele inimestele, et otsus mõeldaks korralikult läbi

Mõisamaa paneb inimestele südamele: "Kui oled mõelnud, et võtaks endale varjupaigast koera, kassi või mõne muu looma, siis mõtle see otsus väga põhjalikult läbi ja kui oled läbi mõelnud, siis mõtle veel kolm korda läbi, sest tegelikult on looma võtmine väga suur vastutus. Meie soovime, et loomi koheldaks nagu täieõiguslikke pereliikmeid ja looma võtmine on vastutus pikkadeks aastateks. Kui see otsus on kindel, siis võtke meiega ühendust ja leiame kindlasti sobiva looma."