Tõnis Milling meenutab ärevat hetke tööpostil: juht andis minu suunas gaasi ja ma pidin eest ära hüppama

Annica ise sai abipolitseinikuks puhtjuhuslikult ja sõbra soovitusel. Tõnise puhul sai asi alguse 15 aastat tagasi Pronksiööl. "Sealt see pisik sisse jäi, see on fantastiline hobi! Meil on kõike - põnevust, actioni. Minu huvides on see, et minu tuttav ei teeks laupkokkupõrget roolijoodikuga ja kui ma ta enne ise kätte saan, siis see on tohutu töö," räägib Milling.

Tihtipeale arvatakse, et kui on soov politseinikuks saada, peab olema tippvormis ja selle nimel tohutult vaeva nägema. Tõnise sõnul see päris nii siiski ei ole ja päris juurikaks end treenima ei pea. "Mõistus ja suu on see esmane relv!" kinnitab ta.

Nii Annical kui ka Tõnisel on olnud tööd tehes reeglina vaid positiivsed kogemused ja eriti suur on inimeste üllatus siis, kui nad saavad teada, et seda tehakse tasuta ja hobikorras. Vahel harva tuleb ette ka ohtlikumaid olukordi. "Hirmutav on see, kui ma pean auto kinnipidama, aga juht annab minu suunas gaasi ja ma pean eest ära hüppama! Ükskõik, kuhu me sõidame, me peame olema valmis, et see juhtum eskaleerub kõige hullemaks," lisab Milling.

Vaata lähemalt videost!