Roheala asemel jäätmejaam? Viimsi valla plaan ajas kohalikud pöördesse: meie tulevik on sisuliselt rikutud!

Viimsi elanikud on algatanud petitsiooni, et koguda hääli valla poolt elumajade lähedusse planeeritava ringmajanduskeskuse rajamise vastu. Kohaliku elaniku sõnul oleks plaani realiseerumisel nende tulevik sisuliselt rikutud: levivad hirmud kinnisvarahindade langemise ning üleüldise elukvaliteedi halvenemise pärast.

Viimsi valla plaan rajada ridaelamute lähedusse ringmajanduskeskus tekitab tugevat vastukaja kohalikes elanikes, kes on algatanud ettevõtmise vastu ka petitsiooni pealkirjaga "Ei jäätmejaamale elumajade läheduses". Petitsioonile on andnud oma hääle juba ligi 300 inimest. TV3.ee portaalile rääkis oma loo Viimsis asuva Reinu tee elanik, kelle maja jääb planeeritava ringmajanduskeskuse vahetusse naabrusesse. "Minu aiast ja elutoa aknast peaks see ehitis näha jääma. Ostsime selle krundi kolm aastat tagasi," selgitab ta.

Ta lisab, et kallihinnalist kinnisvara soetades vaadati üle ka piirkonna detailplaneeringud. "Tol hetkel oli siia lubatud pikka aega lasteaeda, mänguväljakut ja roheala. Sellepärast me selle koha ostsime. Me ei oleks kunagi ostnud siia ridaelamuboksi, kui oleksime teadnud, et meie maja taha sisuliselt tuleb jäätmejaam."

Kohaliku elaniku sõnul on ringmajanduskeskuse näol tegemist justkui kattevarjuga ning tegelikult plaanitakse sisuliselt nende maja taha rajada ka jäätmejaama. "Praegu on valukoht see, et vald üritab plaani läbi suruda ringmajanduskeskuse nime all. Kui tegelikult sinna plaani süübida, saab aru, et ringmajanduskeskus on kõigest väike osa plaanitavast ja tegelikult tuleb sinna ka päris jäätmejaam. Praegu on jäänud selgusetuks, kas sinna tuleb ka haisev prügi."

Elanik sai ringmajanduskeskuse rajamise plaanist teada uudiste vahendusel

Reinu tee elaniku sõnul plaanitakse uut ringmajanduskeskust justkui praeguse Vanapere põik 2 aadressil asuva Viimsi jäätmejaama asemele. "Kõige suurem probleem on selles, et meid, Reinu tee elanikke, keda see (ringmajanduskeskus) kõige rohkem mõjutab, ei olnud keegi enne informeerinud, kui see otsus 13. veebruaril vallavolikogus vastu võeti. Nad tegid seda teadlikult ega jaganud meiega infot."

Ta lisab: "Mina sain sellest teada nädal aega pärast otsuse vastuvõtmist: kogemata nägin uudistes. Täitsa absurd, et meie, keda see kõige rohkem puudutab, peame sellest lugema uudistest."

"Siin on nii palju probleeme. Räägime helireostusest ja potentsiaalsest lõhnareostusest," nendib Reinu tee elanik. Ta lisab, et kohalikel on samuti küsimus, kuidas mõjutaks ringmajanduskeskuse rajamine kinnisvarahindu. "Kui ma potentsiaalselt tahan seda kohta müüa, siis kes hakkab ostma endale jäätmejaama taha maja. Sisuliselt on meie tulevik sellega rikutud. Oleme noored inimesed ja oleme siin kinni, kuna me ei saa seda pärast müüa."

Viimsi valla sõnul on ringmajanduskeskusel ja jäätmejaamal oluline vahe

Viimsi vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane selgitab: "Esmalt on oluline täpsustada, et tegemist on ringmajanduskeskuse, mitte jäätmejaama rajamise plaaniga. See on sisuline erinevus ja tegemist on alles plaaniga, mitte juba alanud rajamisega. 13. veebruaril toimunud istungil kiitis Viimsi vallavolikogu heaks Lehise ja Reinu tee 14 kinnistule ringmajanduskeskuse rajamise detailplaneeringu. Lehise kinnistu pakkus ringmajanduskeskuse rajamiseks vallale riik."

Ta lisab, et ringmajanduskeskusel on võrreldes traditsioonilise jäätmejaamaga suur erinevus: fookuses ei ole mitte niivõrd jäätmete äraandmine, vaid vanadele asjadele ning materjalidele uue elu andmine ehk jäätmetekke vältimine. "Lihtsamalt öeldes on keskuse eesmärk pakkuda inimestele võimalust võtta taaskasutusse asju, mis muidu rändaksid jäätmete hulka. Jäätmejaamast eristab planeeritud keskust ka õpperuumide ja parandustöökodade olemasolu."

Rebase sõnul segaolmejäätmeid keskusesse ei tooda

Rebane rahustab kohalikke, kinnitades, et segaolmejäätmeid planeeritavas keskuses olema ei saa: "Segaolmejäätmeid ega köögi- ja sööklajäätmeid ringmajanduskeskuses ära anda ei saa. Võrreldes Vanaperega (Viimsi jäätmejaamaga) on kontseptsiooni ikkagi erinev, sest Vanapere puhul on tegemist jäätmejaamaga."

Rebane lükkab ka ümber väite et vald ei ole Reinu tee elanikke enne ringmajanduskeskuse planeerimise otsuse vastuvõtmist sellest teavitatud. "Elanike kaasamisprotsess algaski planeeringumenetluse raames, millele järgnevalt kaasatakse kõik seotud osapooled. Planeeringumenetlus on protsess, mis selgitab välja konkreetse lahenduse, võimalikud tingimused ja lahendused ringmajanduskeskuse rajamiseks."

Ta lisab: "Näiteks võivad planeeringumenetluse käigus tehtavad uuringud aidata jõuda järeldusele, millistel tingimustel ja millise ruumilahendusega sinna keskuse rajada saab. Ehk siis detailplaneeringu menetlemine on täiesti tavapärane seaduses ette nähtav protsess, mille käigus saab teha selgeks planeeringu sobivuse."

Piirkonna kinnisvarahinnad võivad hoopiski tõusta

Rebane selgitab, et ringmajanduskeskuse rajamine võib piirkonna kinnisvarahindu hoopiski tõsta, mitte langetada. "Planeeringuga nähakse ette selles piirkonnas praeguse tühermaa asemele pargi- ja rekreatsioonialade loomine ja selle kõige keskmeks saab rajatav ringmajanduskeskus. Usume, et ala korrastamise järgselt mõjutab see piirkonna kinnisvara väärtust pigem positiivselt. Planeeringualast moodustavad 93% haljasmaad."

Samuti kinnitab Rebane, et Reinu tee elanikega on tehtud ka juba esimene kohtumine ning piirkonnas elavate inimeste kaasamine jätkub. "Reinu tee ja lähikonna elanikega kohtusid vallavalitsuse esindajad esmaspäeval, 4. märtsil ja kaasamine jätkub menetlusprotsessi vältel."