PUUST JA PUNASEKS | Vähenenud töövõimega inimesed võivad teatud juhtudel toetusest ilma jääda 

Hetkel tekitab kõige enam töövõimetutele inimestele muret tuludeklaratsioonist tagastatav enammakstud tulumaks. Kuus võib töövõimetoetust saava isiku sissetulek olla 1674 eurot, kuhu on sisse arvestatud ka makstav toetus. Töötukassa kommunikatsiooninõuniku Lauri Kooli sõnul pole töövõimetoetust saavatel inimestel põhjust tagastatava enammakstud tulumaksu pärast muretseda. “Tagastatavat tulumaksu töövõimetoetuse suuruse arvutamisel arvesse ei võeta,” selgitas Kool. 

Töövõimetoetuse maksmise vähendamine ja jätkamine

Juhul, kui töövõimetoetuse saaja brutosissetulek toetuse arvestamise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset päevamäära (alates 1. aprillist 2023 on see 1674 eurot), arvutatakse toetuse suurus ümber. Nimelt vähendatakse toetust summa võrra, mis on pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

“Näiteks, kui inimese sissetulek töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kuul oli 1800 eurot ja maksmisele kuuluv töövõimetoetuse summa oli 318,06 eurot. Siis sel juhul arvestatakse töövõimetoetuse summa ümber järgneva valemi alusel: 1800 (sissetulek) – 1674 (90-kordne päevamäär) = 126 eurot (sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahe). 125 ÷ 2 = 63 eurot (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest). 318,06 (töövõimetoetuse summa) – 63 (pool sissetuleku ja 90-päevamäära vahest) = 255,06 eurot. Inimesele makstakse töövõimetoetust summas 255,06 eurot,” selgitas Kool.

Töövõimetoetuse suuruse arvutamise aluseks on töövõimetoetuse seadus ning infot töövõimetoetuse suuruse arvutamise kohta saab Töötukassa kodulehelt.

Töövõimetoetust ei maksta (toetuse summa on 0 eurot), kui töövõimetoetuse arvestamise kuule eelneva kuu sissetulek ületab 2310,12 eurot osalise töövõime ja 2790,00 eurot puuduva töövõime korral (eelnevad summad on arvestatud 30 kalendripäevase kuu toetusega).

Oluline on teada, et töösuhte lõppemisel makstav lõpparve loetakse aga sissetulekute hulka. Seega mõjutab see töösuhte lõppemise kuule (lõpparve saamise kuule) järgneva kuu töövõimetoetuse suurust, mis makstakse välja ülejärgneval kuul. “Näiteks inimesele makstakse lõpparve jaanuaris, seda võetakse arvesse veebruari töövõimetoetuse suuruse arvutamisel, mis makstakse välja märtsis,” põhjendas Töötukassa kommunikatsiooninõunik.

Kool tõdes, et töövõimetoetuse vähendamine taastub automaatselt, kui järgnevatel kuudel on inimese sissetulek väiksem kui osalise töövõime puhul 2310,12 eurot ja puuduva töövõime puhul 2790,00 eurot. “Sissetulekuna lähevad arvesse töötasu, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja summa, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel,” tõi ta välja.

Töövõime kordushindamine ja kehtiv töövõimetus

Kui vähenenud töövõimega inimese töövõime muutub enne kordushindamise tähtaega või vanaduspensioniikka jõudmist, on tal õigus esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus enne kordushindamise tähtaega või pensioniikka jõudmist (vanaduspensioniikka jõudmine on seetõttu, et osadel on otsuse tähtaega kuni vanaduspensionieani).

Kui inimesele on määratud eelnevalt osaline töövõimetus ning tervise halvenedes talle uue hindamise põhjal puuduvat töövõimetust ei määrata, jääb talle osaline töövõimetus sõltuvalt sellest alles, millisel ajahetkel ta uue taotluse esitab – kas enne korduvhindamise tähtaega või korduhindamise perioodis. Korduvhindamise tähtaeg on 50 tööpäeva enne kehtiva vähenenud töövõime perioodi lõppu. 

“Kui esitab enne korduvhindamise tähtaega, siis kui uuel hindamisel tuvastatakse eelnevale hinnanguga võrdväärne või soodsam (osaline muutub näiteks puuduvaks töövõimetuseks), siis rakendatakse otsust uue taotluse esitamise hetkest ja eelmine töövõime hindamine tunnistatakse kehtetuks,” selgitas Kool ning lisas, et juhul kui uus hinnang on isikule ebasoodne ehk näiteks puuduv töövõimeliseks, siis võetakse inimesega ühendust ning antakse valida, kas kehtima jääb eelnev ja soodsam otsus või jõustatakse ebasoodsam otsus.

“Kui esitab korduvhindamise tähtaja sees, siis uuel hindamisel tuvastatud töövõime hakkab kehtima eelneva otsuse lõpptähtajale järgnevast päevast,” ütles Lauri Kool lõpetuseks.