TV3 uudised: kellest saab uus kaitseminister? Hanno Pevkur pani ameti maha

Pevkur kommenteeris lahkumist ka huumoriga, meenutades, et ütles juba 2009. aastal esimest korda ministriks saades abikaasale, et ministritöö on ajutine. „Ta miskipärast pärast 12 aastat valitsuses ja natuke peale väga mind ei usu,“ ütles Pevkur.

Uue kaitseministri leidmisega Reformierakond ei kiirusta. Peaminister Kristen Michali sõnul arutatakse võimalikke kandidaate lähipäevil erakonnakaaslastega.

„Kandidaadid võivad olla nii Reformierakonnast kui väljastpoolt, nii poliitikud, eksperdid, kõik on võimalik, nii naised kui mehed,“ ütles Michal.

Meedias ja poliitilistes ringkondades on võimalike kandidaatidena läbi käinud Reformierakonna peasekretär Kristo Enn Vaga, Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross ja endine kaitseminister Kalle Laanet. Võimaliku ministritevahelise vangerdusena on nimetatud ka praegust energeetika- ja keskkonnaministrit Andres Sutti.

Pevkuri tagasiastumine pole aga lõpetanud poliitilist vaidlust selle üle, kes peaks kaitsevaldkonnas ilmnenud probleemide eest vastutama. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu hinnangul peaks oma vastutust kaaluma ka peaminister.

„See mätsimine ja hämamine on siin toimunud üle aasta ja valitsuse tasemel tegelikult midagi tehtud ei ole. Nii et ma arvan, et on peaministril mõistlik kaaluda ameti maha panemist,“ ütles Reinsalu.

Peaministri umbusaldamiseks vajaks opositsioon aga lisahääli. Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets andis mõista, et tema erakond praeguses olukorras valitsuse kukutamist ei toeta.

Läänemetsa sõnul pole praegu näha alternatiivset valitsuskoalitsiooni, millel oleks Riigikogus enamus. Tema hinnangul tähendaks valitsuse umbusaldamine ilma realistliku alternatiivita „riigi täielikku kaosesse lükkamist“.

Samal ajal lubab valitsus kaitsevaldkonna finants- ja varaarvestust parandada. Kaitseminister ja kaitseväe juhataja hakkavad kord kuus valitsusele aru andma Riigikontrolli tõstatatud probleemide lahendamisest. Samuti on plaanis parandada raamatupidamise ja inventuuri tarkvara ning kaasata välisaudiitor.

Pevkuri sõnul muudab varade üle arvestuse pidamise keeruliseks ka kaitseväe suurus. Tema sõnul on erinevates andmebaasides üle 200 miljoni ühiku vara, mis liigub pidevalt eri asukohtade, õppuste ja hoolduse vahel.

Lahenduseta on endiselt ka ligi 70 miljoni euro suurune laskemoonatehingute probleem. Eesti riik tegi ettevõtetele mürskude eest ettemakseid, kuid osa lepingulistest kohustustest jäi täitmata või tarnitud laskemoon ei vastanud nõuetele. Riik püüab raha kohtu kaudu tagasi saada.