TV3 uudised: erihoolekande rahastuskriis tõi rahva tänavatele

Toompeale kogunesid erihoolekande töötajad, teenusekasutajad, lähedased ja toetajad, et juhtida tähelepanu olukorrale, kus raha jääb aina vähemaks, kuid abivajajate vajadused ei kao kuhugi.

„Toompeal toimub iga aasta seesama asi – me tuleme siia ja räägime, et meil on raha puudu. See on raha,“ ütleb meeleavaldusel osaleja.

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu juhatuse liikme Triinu Õispuu sõnul on teenusepakkujad jõudnud olukorda, kus lihtsalt enam ei ole võimalik kõiki kulusid ise katta.

„Täna me seisame selle eest, et erihoolekanne saaks sellise rahastuse, et me saaksime teha oma tööd nii, nagu me tahame teha. Praegu on piir ja müür ees juba,“ ütleb Õispuu.

Tema sõnul ei ole riigi rahastus pidanud sammu teenuse osutamise tegelike kuludega. Kallinenud on küte, elekter ja toiduained ning lisandunud on ka uued maksud.

„Alarahastatus on väga suur. Kõik hinnad on tõusnud – küte, elekter, toiduained. Lisaks on tulnud uued maksud, nagu automaks, ja täna peavad erihoolekande pakkujad omast taskust kõigele peale maksma,“ räägib Õispuu.

Tema sõnul mõjutab rahapuudus otseselt ka töötajaid. Erihoolekandes peab tegevusjuhendaja olema valmis väga erinevateks olukordadeks – töö eeldab teadmisi nii psühholoogiast kui ka füsioloogiast ning samal ajal tuleb toime tulla ka keerulise käitumise ja ootamatute olukordadega.

Tallinna Erihoolekande ja Rehabilitatsiooni Keskuse tegevusjuhendaja Triin-Mary Raudkivi ütleb, et töötajate vastutus on suur, kuid palgatase seda alati ei peegelda.

„Minu palk on 1600 eurot. Meil on väga suur vastutus, sest me töötame inimestega, kes vajavad igapäevaselt tuge. Küsimus on selles, kes seda tööd sellise palga eest veel teha tahab,“ ütleb Raudkivi.

Tema sõnul tuleb tegevusjuhendajatel sageli teha palju enamat kui lihtsalt inimest igapäevatoimingutes abistada.

„Osad meie tegevusjuhendajad teevad väga erinevaid asju. Me ei tegele ainult ühe ülesandega – töö on seinast seina,“ kirjeldab Raudkivi.

Rahapuuduse taga on aga päris inimesed, kelle jaoks võib rahastuskriis tähendada kõige otsesemalt küsimust, kas ja millist tuge nad tulevikus saavad.

Erihoolekandeteenust kasutav Erki Krimman ütleb, et raha võiks süsteemis lihtsalt rohkem olla.

„Natuke rohkem raha oleks vaja. Praegu jääb rahast puudu,“ ütleb Krimman.

TerviseTasku toimetaja Remi Gregori Sassi sõnul ei ole tegemist probleemiga, mida saab lahendada ainult olemasoleva raha ümberjagamisega. Tema hinnangul tuleb erihoolekandesse raha juurde leida.

„Erihoolekandesse tuleb raha juurde tuua. Kui seda ei tehta, siis ega olukord paremaks ei lähe,“ ütleb Sassi.

Erihoolekandest rääkides tuleb tõdeda, et sama probleem kerkib avalikkuse ette ikka ja jälle. Erivajadustega inimesed ja nende toetajad tulevad tänavale, räägivad kroonilisest rahapuudusest ning kuulavad poliitikute lubadusi. Seejärel vaibub teema järgmise korrani.

MTÜ Kuusalu Hoolela juhatuse liige Kaie Ustav kardab, et kui olukord ei muutu, võivad tagajärjed olla väga otsesed.

„Kui see ei muutu, siis inimesed võivad jääda koju, sest meil ei ole võimalik neile enam neid teenuseid pakkuda,“ ütleb Ustav.

See võib omakorda tähendada, et osa inimesi jääb ilma igapäevasest toest ning nende olukord muutub veelgi keerulisemaks. Halvimal juhul võib tee viia sotsiaalse isolatsiooni, tänavale sattumise või veelgi raskema abivajaduseni.

Sotsiaalminister Karmen Joller tunnistab, et erihoolekande rahastamisega on keeruline olukord.

„Me oleme küll avanud selle teema ja teame, et tegemist on keerulise olukorraga,“ ütleb Joller.

Ministri sõnul tuleb leida lahendus, mis võimaldaks erihoolekandel edasi toimida, kuid see tähendab ka riigi rahaliste võimaluste arvestamist.

„See mure on ikkagi olemas ja me peame leidma lahenduse, et saaksime edasi minna,“ ütleb Joller.

Täna valitsusele üle antud sümboolne tasumata arve on teenusepakkujate sõnul sõnum, et senise rahastusega enam jätkata ei saa. Küsimus on nüüd selles, kas protest ja aastaid kordunud hoiatused jõuavad ka järgmise riigieelarve numbritesse.

Lisaraha nõuavad erihoolekandele ka sotsiaaldemokraadid ja teised opositsioonierakondade saadikud. Nad on öelnud, et uut riigieelarvet ei toetata juhul, kui järgmiseks aastaks ei ole erihoolekandele ette nähtud täiendavat 30 miljonit eurot.

Eelarveläbirääkimised on alles ees. Seega jääb praegu õhku küsimus – kas tasumata arve jääbki vaid sümboliks või leiab riik järgmiseks aastaks erihoolekandele ka päriselt vajaliku lisaraha.