Põhjanaabrite sügeliste laine võib jõuda ka Eestisse

Soomes on puhkenud sügeliste epideemia, mis spetsialistide sõnul Eesti nakatunute arvu märgatavalt veel suurendanud pole; samas selleks, et olukord kontrolli all püsiks, tasub olla valvas ning ennetus- ja ravimeetmetest kinni pidada, kirjutab Tartu Postimees.

Sügelised on nakkushaigus, kuid pahalaseks on viiruse või bakteri asemel hoopis hulkrakne organism ehk sügelislest, selgitas Tartu ülikooli kliinikumi nahakliiniku juht Viljar Jaks. Tegemist on ühe kõige laiemalt levinud hulkrakse organismi põhjustatud nahahaigusega.

Jaksi sõnul pole praegu sügeliste levikus tõusu olnud, kuid kuna Eesti ja Soome vahel on head suhted ning rahvast reisib palju, tasub valvas olla ja kahtluse korral arsti juurde pöörduda. Sügeliste varajane avastamine aitab piirata haiguse levikut ning mida vähem on löövet, seda lihtsam on haigust ravida.

Sügelislestad levivad inimeselt inimesele füüsilise kontaktiga, kuid selleks peab Jaksi sõnul kontakt olema pikem, näiteks kätlemisel suure tõenäosusega sügelisi ei saa. Nakatamisohtlik periood kestab seni, kuni ravi on hävitanud lestad ja munad.

Sügelistele on omane lööve ning nagu nimigi ütleb, ka sügelus. Lööve on Jaksi sõnul ebamäärane, mistõttu ei tasu kellelgi ennast internetist või mujalt leitud piltidega võrdlema asuda. Esmalt tuleks pöörduda perearsti poole, kes määrab ravi või vajadusel suunab eriarsti juurde edasi.

Sügelised on ühiskonnas küllaltki halva mainega haigus ning tihti seostatakse seda kehvade elukommete või räpasusega. Siiski see nõnda ei ole ning sügelised inimesi elukommete järgi ei vali.

Kehv maine mõjutab tihtilugu ka nakatunute enesetunnet. "Kui ma ütlen patsientidele, et neil on sügelised, muutuvad nad tihtipeale üsna kurvameelseks," rääkis Jaks. Ta lisas, et sügelistega on selles mõttes hästi, et see on üks nahahaigus, millest saab päris kindlasti terveks.

Seda, kui palju on Eestis sügelistesse nakatunuid, on keeruline arvestada, sest aastast 2013 ei ole enam kohutustust neid registreerida. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul tegeleb terviseamet sügeliste puhangutega igat olukorda eraldi vaadates.

Kui näiteks mõnes koolis tekib sügeliste puhang ja terviseamet saab sellekohase teate, tehakse epidemioloogiline uuring. Sellega selgitatakse välja nakatumise asjaolud ja nakkusallikas ning antakse tõrje soovitused haiguse leviku tõkestamiseks.

Dontšenko sõnul võib lõppenud koolivaheaeg sügeliste levikut mõjutada. "Siinkohal on lapsevanematel kohustus jälgida, kas lastel esineb sümptomeid, et esimesel võimalusel alustada ravi ja võtta nakkuse leviku tõkestamiseks kasutusele ennetusmeetmed," rääkis ta.

Raviks kasutatakse geeli, mida tuleb määrida kahel korral nädalase vahega. Nahakliiniku juhataja Viljar Jaks paneb südamele, et kui peres ühel inimesel on sügelised, tuleb ravida kogu perekonda. "Kui löövet ei ole, piisab ainult ühel korral ravigeeli määrimisest," lisas ta.
Ravida tuleb kõiki pereliikmeid sellepärast, et sügeliste vastu immuunsust ei teki ning kui lestast täielikult lahti ei saada, võib uuesti ja korduvalt nakatuda.

Samuti toob see haigus endaga kaasa suurema koristuse kodus, kuna kõik riideesemed ja voodipesu, millega nakatunu on kokku puutunud, tuleb läbi pesta vähemalt 60-kraadise veega. Asjad, mida pesta ei saa, tuleks panna nädalaks kilekotti ja toatemperatuurile seisma jätta.

Lisaks ebameeldivale tundele mõjutavad sügelised suure tõenäosusega ka nakatunu vaimset tervist. "See ei lase inimestel magada, ollakse halvasti puhanud ja närvilised," kirjeldas Jaks. "See on vaimselt üsna koormav haigus."