Passide ja ID-kaartide taotlemine võtab senisest kauem aega: elamisluba vajavad ka ukraina sõjapõgenikud

Kui koroonakriis pikendas politsei- ja piirivalveameti (PPA) Tartu teenindusbüroos järjekordi dokumentide taotlemisel, siis nüüd tuleb taotlejail aega varuda veelgi rohkem, sest elamisluba vajavad ka kodumaalt sõja eest pagenud ukrainlased, kirjutab Tartu Postimees. 

PPA identiteedi ja staatuse büroo valdkonna koordineerija Liis Valgu sõnul pole ajutise kaitse ehk aastase elamisloa taotlemine sõjapõgenikule kohustuslik, kuid tagab talle ligipääsu mitmesugustele teenustele ja toetustele, nagu on Eesti elanikel. «Eestisse võivad ukrainlased sõja tõttu tulla ka viisavabalt,» märkis ta.

Samuti tohivad Eestisse viisavabalt siseneda need ukrainlased, kel pole biomeetrilist passi. Koos ajutise kaitse taotlemisega saab sõjapõgenik Eesti isikukoodi. «Meie eesmärk on, et sõja eest põgenenud inimesed saaksid end Eestis tunda turvaliselt ja hoitud ning neile oleks tagatud hädavajalikud teenused,» ütles Valk.

Tartus toimub sõjapõgenike esmane vastuvõtt Raadimõisa hotellis, kus saabujad registreeritakse, neile tutvustatakse Eestis viibimise ja töötamise võimalusi, leitakse majutuskoht, tehakse kindlaks lasteaia- või koolikoha vajadus ning pakutakse psühholoogilist abi. Kuigi teenindustesse on kaasatud tavapärasest enam klienditeenindajaid, hakkab PPA sel nädalal ka kohale sõitma majutuskohtadesse, kuhu on koondunud suurem hulk sõjapõgenikke. Et kliendivood jaotuks teeninduste vahel võrdsemalt, tuleb taotlejal enne broneerida aeg PPA kodulehel.

Ajutise kaitse taotlemine on riigilõivuvaba, kuid kaasa tuleb võtta isikut tõendavad või muud dokumendid, näiteks sünnitunnistus. Juhul kui põgenikul pole ühtki dokumenti kaasas, tuleb enne taotlemist võtta ühendust Ukraina saatkonnaga, mis väljastab tarviliku sertifikaadi. Kaitset saavad taotleda alates 24. veebruarist Eestisse saabunud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, aga ka need, kel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse. Leidub neidki, kes taotlust ei esita, kuna nad kasutavad Eestit vahepeatuse kohana.

PPA-le teadaolevalt on Eestisse transiidi eesmärgil tulnud ligi 5000 sõjapõgenikku.

«Seaduses on loetletud keeldumise alused, mille järgi PPA iga taotlust taustakontrolli käigus hindab ning vajadusel keeldub ajutise kaitse kohaldamisest, elamisloa andmisest või pikendamisest,» selgitas Valk.

Sinna alla kuuluvad need, kelle kohta on alust arvata, et nad on toime pannud seaduses või rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud rahu- või inimsusvastase või sõjakuriteo, või need, kes on väljaspool Eestit toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo.

Abilinnapea Mihkel Lees nentis, et Ukrainast saabunud põgenike koguarvu on praegu keeruline öelda, ent majutusasutustes ruumi jagub. «Lõuna-Eestis on umbes 350 põgenikku, kellest enamik on Tartus. Ent kui palju on neid, kes on tulnud siia sõprade juurde ja pole registreeritud, seda täpselt ei tea,» sõnas ta.