"Ma ei jaksa enam nii elada!" Miks vaevlevad tänapäeva noored uneprobleemide käes?

21. sajandil on palju juttu olnud noorte unekvaliteedist ning elektroonika ja sotsiaalmeedia kasutamisest põhjustatud unetusest. Nii mina kui ka paljud minu tuttavad vaevlevad unehäiretega, kuid kuidas seda lahendada? Uurisime unenõustaja ja psühholoog Kene Verniku käest, mis võib sellist pikaajalist unetust põhjustada

Minu elus on unetus olnud pidev probleem. Alates keskkoolist võitlen pea iga õhtu unetusega ning istun tunde öösiti ärkvel mõtiskledes, miks ma ometi magada ei saa. Olen proovinud lammaste lugemist, mediteerimist, ekstra melatoniini ja erinevat muusikat või podcaste, mis mu ajul tegutsemist segavad. Mitte miski ei aita ja ma ei jaksa enam nii elada.

Eile öösel voodis magamist teeseldes mõtlesin, et äkki, kui ma piisavalt paigal olen, saab vähemalt mu keha puhata. Aju lihtsalt töötas ja töötas. Mõtlesin oma esimese novelli pealkirja välja, otsustasin trenni tegema hakata, kirjutasin mõttes oma Oscari-väärilist filmistsenaariumi. Ühel hetkel tekkis kange tahtmine vaadata oma telefoni ja teada saada, mis kell on. Meenutasin endale, et see tähendaks liikumist, südametöö kiirenemist ja lisaks saaksid mu niigi halvad silmad lahmaka eredat valgust, mis kindlasti hea ei oleks. Need on ainult füüsilised faktorid. Mõttes hakkaksin ju arvutama oma unetunde ja aega, millal pean juba tööle minema. Telefoni ma kokkuvõttes kätte ei võtnud. Mu aju otsustas, et see on halb idee.

Peale mitut tundi und oodates sain ma lõpuks natukenegi magada. Kahjuks aga helises varsti juba äratuskell ja kohusetundest vedasin end voodist välja. Tunnistan, et ajust käis küll paar korda läbi mõte, et äkki peaksin koju jääma ning luuletama end haigeks, aga ma ju olen juba ärkvel... Mida ma enam magan? Riided selga ja tööle!

Nii ma elan surnud ringis. Hommikul ärgates olen väsinud, koju jõudes olen väsinud ja une ajaks olen virk ning kraps. Laupäeva ja pühapäeva hommikud on ajad, mil magan poole lõunani kogu nädala puudujäägi järele. See pole ju ometi tervislik rutiin ja ma tahaksin leida lahendust oma unetusele.

Ma ise olen jõudnud järeldusele, et arvatavasti on kõiges süüdi elektroonika ja sotsiaalmeedia. Terve päeva saan ma nii palju infot, erinevaid uusi ideid ja suhtlen mitme inimesega. Lisaks vaatan õhtul kodus filme, seriaale või loen. Arvatavasti ei suuda mu aju lihtsalt järge pidada ning hakkab kõike alles öösel lahkama. Mida ma tegema peaksin?

Unenõustaja ja psühholoog Kene Vernik nõustub, et suurimaks unetuse põhjuseks noorte seas on sotsiaalmeedia ja nutiseadmed.

"Me näeme palju, kuidas mõlemad mõjutavad noorukite ärevust ja depressiooni. Need seosed on üsna kõrged. See pidev kontrollimine on impulsiivne käitumine. Nad tahavad kogu aeg sotsiaalmeediat jälgida ja see kõik absoluutselt mõjutabki. Une puhul ongi see, et kui see telefon on seal su kõrval ja sinna pidevalt piiluda ning kontrollida, tekib kehal selline mehhanism, et ta õpib ära ärkamise, sest tal on vaja vaadata, mis seal internetis ikka toimub. Keha hakkab öösel ka ennast üles äratama, et näha näiteks mitu laiki on tulnud või kas keegi on midagi kirjutanud. See hakkab arusaadamatult lõhkuma seda und."

Vernik avaldas ka, et noored ei ole ainsad, kes nutiseadme tõttu unetuse all kannatavad.

"See protsent on sama. Keskealistel ja vanematel mõjutab samuti nutiseadme kasutus suuresti und. Rääkides muudest keskealiste uneprobleemidest, siis seal on väga palju erinevaid põhjuseid. Tuuakse välja tööstressi või üleüldiselt stressi perekonnaga, tööga, lastega, mis kujundavad uinumisraskusi."

Miks tuleb aga stress ja mure kõige paremini just öösel voodis esile? Vernik selgitab, et tegu võib-olla üldistunud ärevusega.

"Öösel esineb tõesti palju liigset muretsemist ja liigne muretsemine on üldistunud ärevushäire. Seda diagnoositakse väga palju noortele ja ka keskealistele. Muretsemine on selline, et sa oledki geneetiliselt juba ärevam, muretsed ette ja muud, aga teistpidi see on selline õpitud käitumine," rääkis unenõustaja.

"Kui ma muretsen, siis see rahustab mind ja ma muretsen oma probleemid ette ning sellest saabki selline loomulik käitumine kehale. Muretsemine protsessina teeb meie keha ärevaks ja hakkab tootma kortisooli ehk stressihormooni, mis ei lase neil uinuda. Kui sa näiteks lähed õhtul voodisse, hakkad muretsema, siis neerupealsed hakkavad kortisooli tootma ja nii magama ei jää. Sellisel juhul peaksid voodist välja tulema, et katkestada see füsioloogiline muutus kehas."