Kuidas automaks meid päriselt mõjutama hakkab? Ekspert: kusagil on piir, kust alates tasub hakata skeemitama

Autoentusiast ja pikaaegne Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juht Arno Sillat usub, et valitsus on jätnud mitmed olulised aspektid seoses automaksuta kommunikeerimata. Millist mõju avaldab tema hinnangul automaks meie linnapildile?

Rahandusministeeriumi väitel tuleb automaks kliimaeesmärkide täitmiseks ning kokku loodetakse täita riigikassat 230 miljoni euro võrra. Sillati hinnangul ei tundu see kuidagi õige. “See on jama, ütleme ausalt! See oli juba 120 miljoni juures jama (kevadel öeldud number, kui paljuga loodetakse riigikassat täita). Enamus mõtlevad inimesed saavad aru, et see on see puudu olev raha, et teha asjad paremaks. Siis tuli see rohemõte juurde, et tegelikult tahaks rohelist juttu ka rääkida. Kõigepealt öeldakse number ja siis ütleme, et me ei taha üldse raha korjata ehk kui inimesed käituvad õigesti, siis nad loobuvad saastavatest autodest ja siis ei tule raha üldse. Keda kõige valusamalt lüüakse – maainimesed, invaliidid, operatiivautod, uunikautod. Hakati justkui diskuteerima ja nüüd tuli teerull. Täna on see teatud gruppide jaoks juba valus ning piiri peal,” leiab Sillat.

Tohutuid muudatusi liikluspilti pärast automaksu jõustumist Sillat ei prognoosi. “Ma loodan, et lahendatakse ära fantoomautode küsimus, aga neid ei näe tänaval niikuinii. Seda me juba näeme magalarajoonide parklates, et tegelikult hakkab tekkima ruumi nendele autodele, mis reaalselt on kasutusel. Tõenäoliselt sõidetakse autodega pikemalt. Kui esimene omanik ostab endale 100 000 eurose auto ja sinna lisandub 20 000 eurot otsa, tõenäoliselt ei jää see ostmata. Autod jäävad küll suurteks, aga liiguvad elektri peale. Registrimaks lööb kõige valusamalt odavama otsa maastureid. Kusagil on see piir, kust alates tasub hakata skeemitama ja hakatakse otsima võimalusi,” sõnab ta.

Sillati hinnangul ei ole valitsuse suhtumine korrektne ja niimoodi kedagi “nügida” kuhugi suunda pole tarvis, sest kõik on mõistusega inimesed ning selle asemel tuleks lihtsalt kommunikeerida, milleks seda maksu päriselt vaja on.

Vaata veebisaadet “Taavi tahab teada” artikli päises!