Kolmanda staadiumi rinnavähi diagnoos 29-aastaselt: mõtlesin, et laske mul lihtsalt elada ja terve olla!

Järjest enam tuvastatakse Eestis noortel naistel rinnavähki. TV3 uudistele jagas enda lugu 30-aastane Merili, kes sai jagu 3. staadiumi rinnavähist. Alles aasta tagasi elas Merili täiesti tavalist noore naise elu. Alati oli tal kuhugi kiire. Kui ta ei töötanud parasjagu laeval klienditeenindajana, tegi ta Eestis jumestajatööd või veetis aega lähedastega.

Aasta tagasi läks Merili koos sõbrannadega Pärnusse Beach Grindile, millest sai aga nädalavahetus, mis muutis tema elu jäädavalt.

„Kes mäletavad, siis teavad, et sellel aastal oli esimesel peoõhtul hästi sajune ilm. Lihtsalt kallas, ega väga palju riideid ei olnud ka seljas. Nii me siis seal olime täiesti läbivettinud, muidugi alkoholi ka tarbinud. Järgmine hommik ärkasin üles ja tundsin ennast sügades kehal justkui palli. Ehmusin ära ja mõtlesin, et magan edasi, kuigi see mõte hakkas juba siis pihta, et mis siis, kui see on…,“ ütles rinnavähiga võitleja Merili Reinlo.

Esimesele ehmatusele järgnes Merili jaoks mitu päeva täis paanikat ja ka esialgne valediagnoos. Esmaspäeval helistasime kohe rinnakabinetti. Saime aja ja seal esimesel vaatlusel öeldi, et ilmselt on tegu abstsessi ehk põletikulise koldega, mida on vaja punkteerida ja antibiootilise raviga peaks asi korda saama. Mida ei juhtunud, on see, et ei saanud korda,“ ütles Merili Reinlo.

Merili võttis antibiootikume vahelduva eduga juunist oktoobrini lootes, et kõhutunne petab ja tegemist on siiski põletikulise koldega, mis allub ravimitele.

Olukord aga ei paranenud, mistõttu pöördus ta taas arstide poole. Pärast uusi proove selgus kurb tõde, mis keeras ta maailma täielikult peapeale. Merilil diagnoositi 29-aastasena 3. staadiumi kolmiknegatiivne rinnavähk, mis tähendab lihtsalt öeldes seda, et tegemist on väga agressiivse kasvajaga.

„Ma hakkasin mõtlema, et kellele ma oma riided ja asjad annan ja kuidas ma arutan vanematega läbi, kuidas enda matuseid pidada. Ma ei tea miks, aga need olid mu esimesed mõtted. Mul oli kohe mõte, et okei, see on vähk, vähk tapab ju.“

Pärast esimest kohtumist raviarstiga selgus, et olukord on tõsine ning sekkuda tuleb koheselt. Keemiaraviga alustati juba nädal pärast diagnoosi saamist. Kuigi tervisele mõjus see kõik laastavalt ning kõrvalnähud olid pehmelt öeldes ebameeldivad, otsustas Merili, et masendus ei ole tema jaoks variant, sest ta peab oma elu eest võitlema. Positiivsus oli järgneval kuuel kuul hädavajalik, sest ravi ei olnud mõistagi kerge. Kahele erinevale keemiaravile järgnes operatsioon ja seejärel ka kiiritus. Sellegipoolest leidis Merili igas raskes olukorras midagi head. Teda ei heidutanud ei juuste väljalangemine ega ka see, et ravi nägi ette parema rinna eemaldamist.

„Algusest peale on olnud see, et lihtsalt laske mul elada ja terve olla. Mul on jumala ükskõik, minu poolest võtke mõlemad rinnad, peaasi, et ma saan terve olla.“

Merili ütles naerdes, et operatsioonitoas esimest korda silmad lahti tehes ja peeglisse vaadates oli ta kuri, sest ta nägi head unenägu ja keegi äratas ta üles. Merili sarnaseid naisi on Eestis üsna palju. Peamiselt peetakse rinnavähki vanemate naiste haiguseks. Ka tervisekassa andmetel diagnoositi möödunud aastal rinnavähki enim 60-69-aastaste naiste seas ja seda 291 korral. Paraku ei jäta selline haigus ka noori puutumata.

„Oleme ikkagi viimasel ajal ka noorematel sagedamini rinnavähki diagnoosima. Me ei saa öelda, et rinnavähk on noorenenud, aga neid juhtumeid on ja mis on halb, et need juhud on tavaliselt väga agressiivsed. Väga sageli noorte naiste rinnavähk on nn. kolmiknegatiivne ja nende haigete elumus – juhul kui haigus on levinud juba kaenlaalustesse sõlmedesse või andnud kaugsiirdeid, kaugmetastaase, ei ole nii hea,“ ütles onkoloog Vahur Valvere.

Ainuüksi sellel aastal on 39-aastaste ja nooremate vanuserühmas diagnoositud rinnavähk 37 korda. Tihti seda aga ei avastata, sest nooremad ei kuulu sõeluuringu sihtrühma. Miks pole tänaseks sõeluuringute sihtrühma laiendatud? Vahur Valvere tõdeb, et ühest küljest peaks seda tõepoolest tegema, kuid teisest küljest pole noortel naistel mammograafia väga efektiivne. Tõenäoliselt saab järgmine aasta alguse programm, kus kutsume uuringule ka 40-aastaseid naisi.

Rinnavähi puhul arvatakse enamasti, et tegemist on geneetilise haigusega, mis liigub edasi mööda naisliini. Tegelikult mängivad seal samasugust rolli elustiil ja rinna tihedus. Merili puhul oli geenitest õnneks negatiivne, mistõttu sujus tal kogu raviprotsess keemiast kuni kiirituseni plaanipäraselt. Tänaseks on ta ravi viimases etapis ehk saab veel paaril korral immuunravi. 30. sünnipäev tuli tal vastu võtta vähihaigena, kuid tema enda sõnul polnud see oluline, sest nüüd vaatab ta elu hoopis uue pilguga. „Kui sa oled noor, siis mõtled, et tahad maja ja olla edukas, rikas, ilus ja lahe. Sa ei mõtle selle peale, et elus on muid asju ka,“ ütles Merili ja lisas, et kõige olulisemad väärtused on tema jaoks inimsuhted. Oma vanaema pealt näeb ta, kui oluline on elus lähedased ja kallid suhted ning see, et sind hoitakse ja armastatakse. „Loome mälestusi, millest kunagi vanemas eas rääkida – vaata, mis me tegime, nii lahe! Sa ei räägi ju seda, kui palju sa 29-aastasena teenisid. See on teisejärguline.“

Oma lugu jagab Merili nii avalikult just seetõttu, et naised pööraksid oma tervisele rohkem tähelepanu, et rinnavähk avastataks õigel ajal. Tema ei oodanud sellist diagnoosi kunagi ning ainus, mille sümptomite alal võib kirjutada, oli pidev väsimus ja sagedasti haigestumine.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfo TV3 uudiste kohta saab SIIT.