Reklaam sulgub sekundi pärast

Sõjalise ohu korral Eestis häiresireeni ei kuuleks: teavitustöö eest vastutavad kohalikud omavalitsused

Laanet ja Jaani
TV3

24. veebruaril toimus "Seitsmeste" erisaade "Sõda Ukrainas", kus räägiti lisaks Ukrainale olukorrale ka Eesti hetkeolukorrast. Räägiti Eesti sõjalisest valmisolekust ja sellest, mida peaksid inimesed tegema, kui sõda hakkab.

Eesti sõjalisest olukorrast käis rääkimas kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul me hetkel muretsema ei peaks, sest otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole.

"Eesti riigikaitset on 30 aastat üles ehitatud. Eesti riigikaitse on väga heas vormis," kinnitas Laanet, et võime ennast turvaliselt tunda. Samuti juhtis ta tähelepanu, et meil on liitlased ning Eesti täiendab pidevalt oma sõjalist võimekust. "Ukraina on hoopis teises olukorras kui on Eesti ja see ei ole täna võrreldav," tõdes laanet, kuid rõhtuab, et loomulikult peame me olema valmis "juhul kui" stsenaariumiks. 

Siseminister Kristjan Jaani sõnul on Eestil kindel tegutsemisplaan olemas juhuks, kui Eesti peaks sõjaline olukord tekkima. "Siseturvalisuse vaates on meil iga päev sõda. Inimesed on 24/7 koguaeg valmisolekus," tõdes Jaani, et valmisolek ootamatutele olukordadele reageerida on nende igapäevatöö osa. 

Saatejuhid uurisid Jaanilt, kuidas jõuab inimesteni informatsioon, kui sõda peaks algama.

Jaani sõnul Eestil sireeni ei ole, mis teataks kõigile inimestele sõjalisest olukorrast. "Meil on aga väga võimekad kohalikud omavalitsused," tõdes Jaani, et kohalikud omavalitsused hoolitsevad selle eest, et inimesteni jõuaks relevantne ja vajalik informatsioon.  "Vajadusel läheb kuller ukse taha," rääkis Jaani, et infost ilmajäämise pärast ei pea muretsema.

Vaata Eesti sõjalise valmisoleku kohta täpsemalt videost