Järgmisel reedel toimub koolides ja lasteaedades õpetajate hoiatusstreik

Eesti Haridustöötajate Liit teatab, et kuna valitsus venitab palgaläbirääkimistega ega pole erinevalt õpetajatest pakkunud omalt poolt välja ühtki konkreetset plaani kokkuleppe täitmiseks, toimub 10. novembril üle Eesti õpetajate hoiatusstreik.

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimehe ja streigijuhi Reemo Voltri sõnul on palgaläbirääkimised seni olnud pigem ühepoolsed, sest valitsuse sisulist kaasamõtlemist pole näha olnud.

“Näiteid, kus õpetajate puuduse tõttu on olemasolevad õpetajad sunnitud töötama isegi kuni topeltkoormusega, on esitatud otsekui tõendit, et õpetajate palk polegi madal. See on teadlikult eksitav ja sügavalt ebaeetiline. See on umbes sama, kui öelda, et kellel ei jagu raha, et perele süüa osta, võib ju päevale lisaks ka öösiti töötama hakata,” ütles Voltri.

Haridustöötajate esindaja selgitas, et õpetajad on pakkunud valitsusele välja erinevaid viise, kuidas valimistel rahvale antud ning koalitsioonilepingus kokkulepitud lubadused täidetud saaksid. “Saame väga hästi aru riigieelarve seisust aga küsimus on prioriteetides. Soovime valituselt pikka plaani ja oleme teinud ettepanekuid, kuidas teha kokkulepe õpetajate palkade kohta aastateks 2024–2027,” sõnas Voltri.

“Ma ei hakka kordama, mida paljud ettevõtjad, teadlased ja ühiskonnategelased on viimastel kuudel valitsusele avalikult hariduse palgakriisi kohta öelnud. Kokku saab selle võtta nii, et kui praegune õpetajate läbipõlemine, töölt lahkumine ja järelkasvu puudus jätkub, saab suure hoobi nii Eesti inimeste elatustase kui julgeolek ning ühtne eestikeelne haridus kukub läbi,” lisas EHL-i esimees.

Probleemi tõsidusele tähelepanu juhtimiseks toimub nädala pärast, 10. novembril nii kooli- kui lasteaiaõpetajate tunniajaline hoiatusstreik üle Eesti. Streik toimub koolides kella 9–10 ning lasteaedades kella 8–9 hommikul. Õpilaste heaolu ja turvalisuse huvides on kõigil haridusasutustel soovituslik alustada sel päeval tööd vastavalt hiljem, pärast hoiatusstreigi lõppu.

“Streigiga saavad lisaks ametiühingu liikmetele seaduse kaitse all liituda kõik põhi-, kutse- ja keskkoolide ning lasteaedade õpetajad üle Eesti. See on see moment, kus Hiiumaast Põlvamaani seisame õlg-õla kõrval. Me ei streigi kellegi vastu, vaid kõigi eest, kellel läheb korda hariduse jätkusuutlikus Eestis,” selgitas Voltri.

Ta nentis, et kindlasti tekitab õpetajate hoiatusstreik mitmesajale tuhandele inimesele ebamugavust ning sunnib päevaplaane ümber tegema.

“Mõneti on see aga eelvaade tulevikku, sest kui valitsus lubab õpetajate palgakriisil jätkuda, siis on tõrked haridussüsteemi töös õpetajate puuduse tõttu varsti igapäevased,” ütles Eesti Haridustöötajate Liidu esimees.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate ning teiste haridusala töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL osaleb haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste vaheliste kokkulepete sõlmimises ning töötasu, töötingimuste ja teiste küsimuste lahendamisel. EHL esindab õpetajaid töötasu alastel läbirääkimistel valitsusega.

Haridustöötajate streigist tuli juttu ka viimases "Taavi tahab teada" veebisaates, kus käis külas Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Reesi Kuslap.

“See ei ole vaid õpetajate probleem või minu isiklik mure, see on tõesti suur mure Eesti hariduse pärast. Igal septembril meil on sadu ja sadu kuulutusi Õpetajatelehes, Facebookis ja igal pool, et me otsime õpetajaid. Meil ei ole kvalifitseeritud tööjõudu ega õpetajaid, keda klassi ette panna. Siis algab kooliaasta ja keegi ikkagi klassi ees seisab, aga probleem on selles, et inimesel pole vastavat väljaõpet, aga keegi tuleb sinna panna ja meie hea hariduse tase kahjuks ei püsi. See probleem on niivõrd laialdane ja see ei puuduta vaid õpetajaid, vaid ka lapsevanemaid, lapsi ja kogu Eesti hariduse tulevikku,” selgitab Reesi.

Õpetaja palga alammäär on 1749 eurot brutos ehk kätte saab täiskoormusel töötades umbes 1400 eurot. “Mina töötan ka ülekoormusel ehk mul on rohkem kui täiskoormus ja see ei ole väga tervislik,” tõdeb Kuslap ja lisab, et kui ta teenikski vaid alammäära ja ühtegi lisakohustust ei võtaks, siis selle palgaga ta ära ei elaks.

Viimasel ajal on aina enam räägitud ka potentsiaalsest õpetajate streigist. Kuslapi sõnul on streigid vajalikud probleemide tõsiduse teadvustamiseks ja kui seda suudetaks isegi ühe nädala teha, oleks see väga suur asi. “Ma oleks väga uhke õpetajate üle, kui nad enda eest niimoodi seisaksid!”

Mis aga juhtuks siis, kui õpetajad näiteks kuu aega streigiksid? Kuslap prognoosib, et küllap on siis lõpueksamite tulemused tavapärasest kehvemad. “Agaramad õpivad iseseisvalt ja need, kes on nõrgemad, löövad kergemini käega.”

Vaata täispikka usutlust Reesi Kuslapiga videost artikli päises!