Happerünnak ja vargus: "Mona Lisa" maali on üritatud mitmel korral rikkuda

Eile viskasid kaks Louvre'i külastanud kliimaaktivisti maailmakuulsat "Mona Lisa" maali supiga, proovides tuua tähelepanu tervislikule toitumisele. See polnud aga esimene kord, kui keegi on üritanud kuulsat maali kahjustada või isegi varastada.

Juhtumeid, kus külastajad on proovinud armastatud "Mona Lisa" maali kahjustada, on esinenud ajaloos veel viiel korral.

1911: "Mona Lisa" varastati
Üks põhjustest, miks "Mona Lisa" on rahvusvaheliselt lausa kurikuulus, on tänu 1911. aastale, mil maali varastas itaallane Vincenco Peruggia. Peruggia ja tema kaks kaasosalist peitsid end Louvre'i kappi, kust ronisid muuseumi sulgemisel välja, varastasid maali ja läksid rongile, mis viis nad Pariisist välja. Kuna vargus sai tähelepanu nii Prantsuse ajakirjanduses kui ka kaugemal, peitis Peruggia legendaarse maali oma Pariisi korteri põranda alla. Umbes kaks aastat pärast vargust üritas Peruggia müüa "Mona Lisat" Firenzes asuvale kunstikaupmehele, eesmärgiga tagastada maal selle Itaalia juurte juurde. Edasimüüja helistas Uffizi Galleries juhile, kes töö ära tundis ja politsei kutsus. Peruggia veetis kuus kuud trellide taga ja töö viidi tagasi Louvre'isse.

1956: Happerünnak ja kivid
1956. aastal üritati "Mona Lisat" rikkuda mitte üks, vaid kaks korda. Esiteks üritas vandaal lõuendit kahjustada, visates sellele hapet ning kahjustades sellega teose alumist osa. Hiljem samal aastal viskas boliivlane Hugo Unjaga Villegas "Mona Lisat" kiviga. Ta selgitas: "Mul oli käes kivi ja järsku tekkis mõte visata see maalile." Õnneks hoidis pärast esialgset intsidenti paigaldatud kaitseklaas rünnaku ära, tekitades maalile vaid kergeid kahjustusi.

1972: Rünnak punase värviga
"Mona Lisa" viiakse Louvre'ist ära harva, mis seletab, miks enam kui miljon inimest kunstiteost nägi, kui see 1972. aastal Tokyo rahvusmuuseumi kolis. Üks muuseumi külastajatest oli 25-aastane jaapanlanna Tomoko Yonezu, kes üritas esimesel päeval kunstiteosele pihustada punast värvi. Päevi enne avamist käis näituse üle vaidlus, kuna range kontrolli tõttu keelduti invaliide sisse laskmast. Yonezu võttis asja enda kätte ja tal oli isegi mõningane edu. Lõuendile jõudis umbes 20–30 tilka värvi, kuid maal suudeti päästa. Kui kõnealune naine kohtusse jõudis, seisid inimõigusorganisatsioonide liikmed väljaspool kohtumaja, nähes kohtumenetluses seksismi. Yonezu sai lõpuks rahatrahvi, kuid saavutas oma tegevusega siiski midagi. Muuseum korraldas päeva, kus näitusele pääsesid vaid invaliidid.

2009: Teetass
Üks venelanna otsustas 2009. aastal Louvre'i muuseumi külastada ja viskas tühja teetassi otse vastu maali. Jällegi kaitses klaas "Mona Lisat" kahjustuste eest. Naise ajendiks oli see, et talle keelduti andmast Prantsuse kodakondsust.

Kunstikriitikud leidsid, et maali tuleks selliste rünnakute eest paremini kaitsta ja teos tuleks viia eraldi galeriisse, eraldatuna teistest töödest. Lõpuks võeti kasutusele uued meetmed, mis lõid maali ümber rahvahulga ohjeldamiseks järjekorrad. Kaitseklaas sai 2019. aastal uuenduse ning pakub maalile varasemast veelgi rohkem kaitset.

2022: Koogijuhtum
Vanaks naiseks riietatud mees sõitis ratastoolis maali juurde ja üritas klaasi purustada. Kui see tal ei õnnestunud, määris ta klaasi koogiga. Pärast seda, kui turvamehed olid mehe kinni nabinud, hüüdis too midagi maa kaitsmise kohta.

View this post on Instagram

A post shared by Lifestyle Asia Hong Kong (@lifestyleasiahk)

2024: Kliimaaktivistid

Viimane insident pärineb eilsest, kui kaks kliimaaktivisti viskasid "Mona Lisale" peale suppi. Kulutulena levivas videos on näha, kuidas kaks naist ronivad üle turvatõkkest, et maalile lähedale pääseda.

Mõlemal naisel oli seljas särk, mille esiküljele oli kirjutatud Riposte Alimentaire, mis tõlkes tähendab "Toiduvastust", viidates kliimaaktivistide rühmale.

Juhtum leidis aset ajal, mil Prantsuse põllumehed protestisid mitu päeva madalate palkade, kasvavate kulude ja eeskirjade vastu.

"Mis on kõige tähtsam?" karjusid naised. "Kunst või õigus tervislikule ja jätkusuutlikule toidule?"

"Meie põllumajandussüsteem on haige, meie põllumehed surevad tööl," lisasid nad.

"Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1519. Teos maksab täna röögatud 970 miljonit dollarit.