Enne ja pärast! Estonia vööriramp on merepõhjas saladuslikult paigast nihkunud

Hiljuti on meedias palju kõneainet tekitanud Estonia parvlaeva vööriramp, mis peale kolmekümmet aastat on merepõhjas asuva vraki küljest eraldunud. On väiteid, et ramp on ehk välisjõu poolt eemaldatud, mis külvab veelgi enam salapära, kuid ekspert Tauri Roosipuu sõnul on võimalik, et ramp eraldus loomulikul teel.

Roosipuu sõnul hoidis rampi laevakere küljes vaid üksainus hing. "Vööriramp oli laevakere külge kinnitatud nelja hingega. Pärast õnnetust oli kaks hinge purunenud, kolmas hing väljavenitatud ning neljas parempoolne hing hoidis rampi laevakere küljes."

Joonis 1 - Estonia vöörirambi asend enne õnnetust — FOTO: Ohutusjuurdluse keskus

Esimeselt jooniselt uurides selgub, et rampi hoidis omal kohal vaid parempoolne hing. Tänaseks on ka see jupp purunenud. "2021. aastal toimunud uuringute käigus selgus, et vööriramp ei kinnitu enam laevakere külge. Ramp on purunenud ja oma seniselt kohalt eemaldunud (rebenenud) just selle ainsa terve hinge juurest. Seejuures rambi raskuskese ja seda laevakere küljes hoidnud parempoolne hing ei paiknenud vraki asendi (134 kraadi võrreldes püstiasendiga) tõttu ühel vertikaalteljel, vaid üksteisest märgatavalt eemal (jõuõlg), mistõttu tekkis rambi paremale nurgale rambi enda raskusest märkimisväärne koormus (pöörav moment). Kuna 2021. aastal ei paistnud merepõhjast välise tegevuse jälgi, siis on võimalik, et ramp on vraki küljest eemaldunud aja ja raskusjõu toimel, loomulikul teel," selgitas Roosipuu.

Joonis 2 - Estonia vöörirambi asend alates 2021 — FOTO: Ohutusjuurdluse keskus

"Seda, miks ja kuidas vööriramp täpselt enam endisel kohal ei ole, hakatakse põhjalikumalt uurima ja analüüsima pärast vöörirambi merepõhjast üles toomist, mis võimaldab lähedalt uurida rambi parema nurga ning muude vigastuste purunemispindu, mõlke jms."

Ekspeditsiooni käigus on plaanis ka muid uuringuid läbi viia. "Lisaks vöörirambi üles toomisele merepõhjast, on uuringute käigus kavas võtta erinevaid proove ja filmida autotekki. Kavas on merepõhjast üles tuua vasakul pardal olevad laevakere plaadistuse terasest väljalõiked (lõigati 1994. aastal tuukrite poolt vraki sisemuse uurimiseks), et määrata kindlaks just selle laeva ehitamiseks kasutatud terase mehaanilised omadused, mis võimaldab muuta purunemissimulatsioone täpsemaks. Kavas on võtta merepõhja aluskorrakivimi proov parema parda vigastuse juurest, et määrata kindlaks, mis liiki kivimiga on tegemist. Parema parda vigastuse juurest laevakere pinnalt on kavas võtta kattumisproov. Autotekil on huvipakkuvateks objektideks laeva last (selle paiknemine ja kinnitused), erinevate uste ja luukide seisund."