Kuidas on see võimalik? Eesti import Venemaalt kasvas võrreldes eelmise aasta märtsiga poole võrra

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul kasvas Eesti import Venemaalt võrreldes eelmise aasta märtsiga 72 miljonit eurot ehk 50 protsenti, sealhulgas ei vähenenud sealt ühegi suure kaubagrupi import.

"Venemaa tähtsus impordipartnerina kasvas kümnendikuni koguimpordist ja tõusis tähtsuse nimekirjas Lätist ettepoole. Eksport Venemaale langes võrreldes eelmise aasta märtsiga 10 miljoni euro võrra ehk 15 protsenti," tõi Uusküla BNS-ile välja.

Märtsis andis tema sõnul tunda Venemaa suunaliste sanktsioonide ootus ja nii varusid Eesti ettevõtted Venemaa tooraineid. Oma osa mängisid ka kõrged toorainete hinnad. Nii kasvasid aastavõrdluses nii nafta kui õlitoodet import, erinevad metallid ja metallitooted ning puidutooted.

"Ekspordi kahanemises aastavõrdluses mängisid rolli paljude erine kaubagruppide eksport, sealhulgas metallitooted, seadmed, riideesemed ja muu. Kuigi aastavõrdluses oli näha kahenemist, siis üldise ekspordinumbrite hüplikkuse taustal ei eristu Eesti kaupade eksport eelmise aasta tasemest. Kuna aga kogueksport on kasvanud, siis Venemaa osatähtsust ekspordipartnerina veidi vähenes," selgitas ökonomist.

"Eesti on jätkuvalt Venemaast sõltuv importkaupade osas ning Eesti toetas tugevalt märtsis Venemaa majandust kuna import suurenes ja eksport vähenes – kaupu osteti Venemaalt 158 miljoni euro eest rohkem kui eksporditi," nentis ta.