Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: veede ja nipsutoit – eesti keelde lisandus 1500 uut sõna

Stiven Uke

Sel nädalal kuulutati välja sõnavõistluse „Sõnaus“ tänavused tulemused. Konkursi raames otsiti Eesti keelde uusi toiduteemalisi sõnu. Konkursile esitati ligi 1500 uudissõna, mida pakkus kokku umbes 380 inimest ning kooliõpilased moodustasid seejuures kolmandiku osalejatest.

Tegu on juba neljandat korda toimuva uudissõnade korjega, mille algatas 2010. aastal president Toomas Hendrik Ilves eesmärgiga rikastada eesti keelt ja leida omakeelseid vasteid võõrsõnadele. Konkursi korraldavad Presidendi kantselei, Vabamu ja Eesti Keele Instituut.

Sel aastal oli osalejaid väga erinevates vanustes: noorim sõnapakkuja oli vaid 3-aastane ja vanim 84. Keskmiseks vanuseks kujunes umbes 40 aastat ning kõige aktiivsem osaleja esitas koguni 151 uudissõna.

Uute sõnade loomise vajadust põhjendavad keele spetsialistid muutunud elu ja sõnavara vajadustega. Eesti toidulaud on viimastel aastakümnetel oluliselt mitmekesistunud ning koos sellega on keelde tulnud hulgaliselt võõrkeelseid termineid, millele otsitakse eestipäraseid alternatiive. „Ühte elujõulist, tugevat, rikast keelt iseloomustabki see, et me teemegi kogu aeg uute asjade jaoks uusi sõnu juurde ja ka vanade asjade jaoks uusi sõnu juurde. See näitabki, et meie keelel läheb väga hästi,“ ütles Sõnause komisjoni liige Marja Vaba. Samas sõltub uute sõnade kasutusele jõudmine eelkõige inimestest endist ning sellest, kui mugavad ja suupärased need on.

Konkursil valis esmase sõnavaliku välja keeleekspertidest komisjon, seejärel said inimesed oma lemmikute poolt hääletada ning lõpliku otsuse langetas taas žürii. Tänavuse võistluse võitjaks osutus sõna „rahke“, mis tähistab toidu küpsusastet ehk itaaliapärase väljendi al dente eestikeelset vastet.

Rahva lemmikuks valiti aga „varulauk“, mida kirjeldatakse kui igaks juhuks ostetud või korjatud maitserohelist, mida alati ära ei kasutata. Sõna autor Tuuli Reinsoo selgitas: „Varulauk tuligi mul sellest, et mul on endal aed ja mõnikord ma võtan natukene liiga palju asju kaasa sealt. Eriti just maitserohelist, sest kevadisel ajal muud ei ole võtta. Ja sealt tuligi sõna ‘varulauk’ – see mis on igaks juhuks toodud, aga mida sa võibolla ära ei tarvita.“