TV3 uudised: ülikoolilinnas toimusid Tartu vesinikupäevad

Vesinikutehnoloogiast rääkides kiputakse sellest sageli mõtlema kui kättesaamatust tulevikumuusikast. Tartu Ülikooli elektrokeemia professor Jaak Nerut aga rõhutab, et see tehnoloogia on tegelikkuses juba kohal. Professori sõnul ei seisne peamine küsimus mitte tehnoloogia võimalikkuses, vaid selles, kuidas me vesinikku toodame, selle enda kasuks tööle paneme ning milline saab olema selle roll meie energeetika tulevikus.

Tartu teaduspargis töötati välja eesti esimene vesinikdroon, mille arendustöö on kestnud umbes kaks aastat. Selle saavutusega on Eesti Euroopas üks kaugemale jõudnumaid ja väheseid tegijaid antud valdkonnas.

Vesinikdrooni peamised eelised avalduvad võrdluses tavapärase akudrooniga:

Energiatihedus ja lennuaeg: Vesiniku suurem energiatihedus võimaldab lennule kaasa võtta oluliselt rohkem energiat. Kui sama kaalukategooria akudroon suudab lennata ligikaudu 30 minutit, siis vesinikdrooni lennuaeg ulatub pooleteise tunnini.
Kandevõime ja kasutusvaldkonnad: Droon suudab vedada kuni 4 kilogrammi raskust lasti või abistada praktilistes otsingutöödes, näiteks metsast kadunud seeneliste leidmisel.

Sõiduautode puhul on vesinikusõiduk sisuliselt elektriauto, mille rattaid veab elektrimootor. Erinevus seisneb selles, et mahuka ja raske aku asemel toodab masin sõiduks vajaliku elektri pardal olevast vesinikust kütuseelemendi abil kohapeal.

Eesti teedel sõidab praegu umbes 60 vesinikuautot. Uue vesinikuauto hind on umbes 75 000 eurot. Erinevalt elektriautodest, mille akude laadimine võtab üldjuhul tunde, on vesinikuauto tankimine võrreldav tavakütusega. Sõiduauto tankimiseks kulub umbes 5 minutit ning veoauto puhul 20–30 minutit. Miinuseks saab aga tuua selle, et tanklaid on terve Eesti peale vaid 2.