Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: tuli hävitas keset ööd mitme põlvkonna kodu. Majaomanik: isegi sokke pole enam jalas

Saaremaal Asukülas hävis ööl vastu pühapäeva tulekahjus ühe pere kodu. Palkmajas elas õnnetuse puhkemise ajal viis inimest, kes kõik pääsesid eluga. Pere sõnul andis esimesena ohust märku hoopis kass, kuigi majas oli ka nutikas suitsu- ja vingugaasiandur. Tulekahju võimaliku tekkekohana uuritakse elektrikilpi.

Talu peremees Meelis Laes rääkis, et öösel äratas pererahva üles kass, kes hakkas rahutult käituma ja inimesi üles ajama. Peagi selgus, et maja katuse all oli tuli juba lahti.

„Kass hüppas ja hakkas meid üles ajama. Läksime vaatama ning siis oli juba näha, et katuse alt tuleb suitsu. Saime aru, et midagi on väga valesti, ja jooksime välja,“ kirjeldas Laes.

Kui tuli alguse sai, viibis majas viis pereliiget, kaks kassi ja koer. Kõik inimesed pääsesid hoonest välja, kuid kodu ja sinna jäänud vara hävisid. Laesi sõnul oli olukord nii kiire, et välja jõuti tulla vaid sellega, mis parasjagu seljas oli.

„Tegime ukse lahti ja jooksime välja. Mul ei olnud isegi sokke jalas,“ meenutas ta. Üks kassidest, kes pererahva üles ajas, võis seega aidata päästa inimelusid.

Päästeameti ohutusjärelevalve büroo peainspektori Raido Metsa sõnul viitavad esialgsed asjaolud sellele, et tulekahju võis alguse saada elektrikilbist. Sealt levis tuli üles pööningule ning süütas katuse. Täpne tekkepõhjus selgub menetluse käigus.

Juhtum tõstatab ka küsimuse, miks ei andnud suitsu- ja vingugaasiandur ohust varem märku. G4S-i eraklientide valdkonna juhi Tarmo Pärjala sõnul sõltub anduri reageerimine sellest, kuhu ja kuidas tulekahju tekib ning kuidas suits hoones levib.

„Kõige keerulisemad ongi olukorrad, kus tulekahju saab alguse kohas, kust suits ei jõua andurini piisavalt kiiresti. Kui tuli levib näiteks katuse või pööningu suunas, ei pruugi andur anda häiret kohe tulekahju alguses,“ selgitas Pärjala.

Ta rõhutas, et suitsuandur on oluline ohutusseade, kuid see ei taga, et inimene saab tulekahjust alati teada selle kõige varasemas järgus. Seetõttu tuleb jälgida ka teiste tuleohutusnõuete täitmist ning kontrollida regulaarselt seadmete töökorras olekut.

Pere jaoks algab nüüd aga pikk ja kulukas taastumisteekond. Laesi hinnangul kuluks esmase elamiskõlbliku olukorra taastamiseks umbes 50 000–60 000 eurot. Kuigi maja uuem osa võib väljast paista veel üsna terve, on sisemus tulekahjus hävinud. Kindlustus kahjusid ei korva, sest peale juurdeehitust polnud perekond jõudnud veel dokumente korda ajada.

Asuküla pere palub abi kõigilt, kellel on võimalik toetada kas rahaliselt või ehitusmaterjalidega. Annetusi saab teha perepea arvelduskontole – Meelis Laes EE04 2200 2210 1694 8207. Abipakkumisi ehitusmaterjalide osas saab edastada perele lähedaste kaudu.