TV3 uudised: sotsiaalmajad on abivajajates pungil

Soe supp võib tunduda väike asi, kuid inimese jaoks, kellel raha toiduks napib, võib see olla päeva kõige olulisem söögikord. Ometi vajavad paljud inimesed palju enamat – kohta, kus olla, nõu oma probleemide lahendamiseks või tuge, et taas iseseisvalt hakkama saada. Kuigi abivajajate arv ei ole viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, muutuvad sotsiaalmajutuse järjekorrad järjest pikemaks.

Sotsiaalabi korraldamine nägi 25 aastat tagasi välja hoopis teistsugune, kui praegu. Paljud teenused ja tugisüsteemid olid alles kujunemas ning abistajatel tuli üles ehitada süsteem, mis aitaks neid, kes oma eluga enam iseseisvalt toime ei tulnud.

Sotsiaalteadlase Kersti Põldemaa sõnul oli tollal abivajajate olukord keeruline ning sageli tuli tegeleda inimestega, kelle probleemid olid juba väga sügavale juurdunud. „See oli selline aeg, kus inimestel oli väga palju probleeme ja nad enam omadega hakkama ei saanud,“ meenutab Põldemaa.

Tema sõnul on aastatega muutunud nii abi vormid kui ka arusaam sellest, millist tuge inimene tegelikult vajab. „Kuna inimesed vajavad erinevat abi, siis eesmärk on ikkagi see, et ta saaks võimalikult palju iseseisvalt hakkama,“ ütleb Põldemaa.

Praegu ei ole abivajajate arv sotsiaalvaldkonna ametnike hinnangul järsult kasvanud. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi sõnul on olukord pigem stabiilne, kuid probleemiks on nende inimeste hulk, kes vajavad abi pikema aja jooksul.

„Sotsiaalvaldkond on see, et kui inimesel on tekkinud probleem, siis sellel ei ole alati kohe mõju näha,“ selgitab Saadi. Tema sõnul on pikaajalist tuge vajavate inimeste osakaal pigem kasvamas.

Just pikaajaline abivajadus muudab olukorra keeruliseks. Ühekordse toiduabi või nõustamisega ei pruugi inimese probleeme lahendada, kui tal puudub püsiv elukoht, kindel sissetulek või vajalik tugivõrgustik.

Samas võib inimese jaoks olla väga oluline ka kõige lihtsam abi. „Üks taldrikutäis sooja suppi võib tähendada väga palju – kasvõi üks kausitäis suppi,“ ütleb Saadi.

Seda kinnitab ka Ivo, kes elab sotsiaalmajutusüksuses. Tema jaoks sai uus elu alguse pärast vanglast vabanemist ja alkoholist loobumist. Täna hoolitseb ta oma toa eest ning aitab majas ka teisi elanikke.

„Hoian siin korda majas,“ räägib Ivo. Ta on sotsiaalmajutusüksuse eluga harjunud ja võtnud seal endale ka vastutuse. „Löönud suitsuruumist,“ lisab ta, viidates sellele, et on püüdnud majas korda hoida.

Igapäevaelu juurde kuuluvad ka päevakeskuse tegevused ja suhtlus teiste inimestega. Ivo sõnul on tulnud ette ka olukordi, kus elanikega tuleb korrale kutsuvalt rääkida. „Siis päevakeskuse omad ütlesid, et minge Venemaale,“ meenutab ta üht seika.

Kuigi Ivo on praeguse elukorraldusega rahul, sooviks ta siiski omaette elamispinda. „Ma olen tahtnud endale, aga elamiseks on ka vaja raha,“ tõdeb ta.

Sotsiaalmajutuses elamine ei tähenda, et inimene saab kõik teenused täiesti tasuta. Oma osa tuleb maksta ka siin, kuid võrreldes tavapärase korteriüüriga on hind siiski oluliselt soodsam. Suurimaks probleemiks on aga see, et sobivat kohta ei pruugi kohe saada.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juhi Kille Altermanni sõnul ei ole sotsiaalteenuste hinnad ainus küsimus. „Meil on praegu päris pikk järjekord,“ ütleb Altermann, viidates sellele, et abi pakkumise juures tuleb arvestada ka kohtade ja võimaluste piiratusega.

Kõige suurem kitsaskoht on praegu majutuskohtade nappus. Tema sõnul ootab sotsiaalmajutusse pääsemist ligikaudu 150 inimest.

See tähendab, et inimese jaoks ei pruugi abi olla kättesaadav täpselt sel hetkel, kui vajadus tekib. Koht sotsiaalmajutuses võib pakkuda olulist sammu stabiilsema elu suunas, kuid enne tuleb sageli oma järge oodata.

Sotsiaaltöö eesmärk ei ole aga üksnes anda inimesele toit või ajutine peavari. Oluline on pakkuda tuge nii kaua, kuni inimene suudab võimalusel taas ise toime tulla. Mõne jaoks võib selleks piisata lühiajalisest abist, teise jaoks tähendab see kuude või isegi aastate pikkust tuge.

Nii võib üks kausitäis sooja suppi olla inimese jaoks esimene samm, kuid päris eesmärk on palju suurem – aidata tal jõuda olukorda, kus ta ei vaja enam sotsiaalabi. Praegu näitab pikk majutusjärjekord, et selle eesmärgini jõudmiseks ei jätku veel kõigile soovijatele kohe sobivat kohta.