Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: Riigikogu seadis seksuaalvahekorrale reeglid

Sven Soiver

Riigikogu võttis 69 poolthäälega vastu nn nõusolekuseaduse, mille järgi igasugune seksuaaltegevus ilma selge nõusolekuta on käsitletav kuriteona. Kuigi muudatus sai enamuse toetuse, tekitas see parlamendis ja avalikkuses teravaid erimeelsusi. Toetajad näevad selles selgemat kaitset, kriitikud aga uusi tõendamisvaidlusi ja õiguslikku segadust. 

Riigikogu võttis neljapäeval 69 poolt- ja 8 vastuhäälega vastu nn nõusolekuseaduse, mille kohaselt on igasugune seksuaaltegevus ilma selge nõusolekuta karistatav.

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkuti sõnul ei vastanud senine regulatsioon inimeste tegelikule arusaamale. „Praeguses seni kehtinud seaduses vägistamise definitsioon ikkagi ei vastanud sellele, kuidas inimesed päriselt elavad ja sellest aru saavad,“ ütles ta.

Seadust toetasid Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, samas kui Keskerakonna saadikud hääletusel ei osalenud. Keskerakondlane Peeter Ernits väljendas muret võimalike väärkasutuste üle: „Tegemist on kahe inimese vahelise intiimse suhtega ja tavaliselt videokaameraid seal vahel ei ole.“

Isamaa saadik Tõnis Lukas toetas eelnõu, rõhutades vägivalla vähendamise vajadust. „Minu jaoks on oluline, et selline tahtevastane tegevus või vägivald saaks raamid ja seda oleks vähem,“ lausus ta.

Seaduse kriitikud leiavad, et muudatus võib viia keeruliste tõendamisolukordadeni. Erakonnatu Varro Vooglaid hoiatas: „Ja kui meil on sõna sõna vastu olukord, kus üks ütleb, et oli nii ja teine ütleb, et ei olnud nii... see oleks õigusriigi vaatevinklis tõsine tagasiminek.“

Sarnast muret väljendas ka EKRE saadik Evelin Poolamets: „See eelnõu ei räägi, mis asi on nõusolek või kuidas seda tuleks vormistada.“

Politsei hinnangul jäävad nn sõna-sõna vastu olukorrad ka edaspidi uurijate igapäevatöö osaks. „Politsei jaoks on põhiline see, et igasugune tahtevastane ja nõusolekuta seks on kuritegu,“ kinnitas politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Kristi Mäe.