TV3 uudised: lapspornograafia eest süüdi mõistetud arst jätkab tööd

Teema tõi avalikkuse ette sisulooja Mallu Mariann Treimann-Legrant, kes juhtis tähelepanu sellele, et korduvalt süüdi mõistetud arst jätkab oma ametis ning võib töö tõttu puutuda kokku ka alaealistega. Seejärel hakkasid Treimann-Legrantile kirjutama lapsevanemad, kelle sõnul on Märtsin nende lapsi ravinud.

Rakvere haigla juhatuse esimehe Ain Suurkaevu sõnul teatas arst pärast kohtuotsuseid haiglale ise oma süüdimõistmistest. Haigla otsustas tema töösuhte säilitada, kuid kehtestas piirangu, et Märtsin ei tohi alaealise patsiendiga üksi jääda.

Suurkaevu sõnul on lapse juures alati teine täiskasvanu – näiteks abiarst, õde või lapsevanem. Haigla hinnangul ei puutu Märtsin seega lapsega otseselt kokku olukorras, kus nad oleksid kahekesi.

Suurkaev on ka selgitanud, et mõnel juhul võib Märtsini nimi olla lapse ravidokumentides isegi siis, kui protseduuri tegi tegelikult abiarst. Tema sõnul peab tehtud töö seadusest tulenevalt kinnitama arstikutsega meedik, mistõttu võib dokumendil olla Märtsini allkiri ka juhul, kui ta ise lapsega kokku ei puutunud.

Haigla juhtkonna hinnangul ei ole praegu alust Märtsiniga töösuhet lõpetada. Suurkaevu sõnul on arst oma karistuse saanud ning haigla on tema töökorraldusega välistanud olukorra, kus ta jääks alaealise patsiendiga üksinda.

Sotsiaalkindlustusamet vaatab olukorda aga teise nurga alt. Järelevalvetalituse juhataja Kersti Kase sõnul tulenevad lastega töötamise piirangud lastekaitseseadusest ning küsimus ei ole ainult selles, kas täiskasvanu viibib lapsega füüsiliselt samas ruumis.

Kase selgitusel tuleb hinnata ka seda, milline suhe saab lapse ja temaga töötava täiskasvanu vahel tekkida. Kui inimesel on oma töö tõttu võimalus lapsega regulaarselt kokku puutuda, võib ta lapse usalduse võita ka siis, kui läheduses viibib samal ajal mõni teine täiskasvanu.

See tähendab, et haigla kasutatav lahendus – tagada alati teise inimese kohalolek – ei pruugi Sotsiaalkindlustusameti hinnangul olla piisav, kui inimesele kehtib seadusest tulenev lastega töötamise piirang.

Just siin tekibki oluline erinevus haigla ja ametkonna käsitluse vahel. Haigla keskendub sellele, et Märtsin ei jääks lapsega kahekesi ega saaks temaga privaatselt kontakti. Sotsiaalkindlustusamet juhib tähelepanu sellele, et lapsega usaldusliku suhte loomine on võimalik ka siis, kui ruumis viibib veel keegi.

Märtsini kriminaalasjad ulatuvad rohkem kui kümne aasta taha. Harju maakohus mõistis ta 2015. aastal kokkuleppemenetluses süüdi lastepornograafilise materjali hoidmises ja levitamises. Talle määrati ühe aasta pikkune vangistus, mis jäeti 18-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Kohtuotsuse kohaselt leiti tema arvutist pornograafilist materjali, milles oli kujutatud alaealisi. Uurimise käigus tuvastati muu hulgas materjali, kus oli kujutatud alla 14-aastaseid lapsi. Märtsinile määrati ka kohustus läbida seksuaalsuunitluse häirete raviprogramm.

2017.aasta alguses pani ta toime uue süüteo, otsides ja vaadates internetist kolme päeva jooksul lastepornograafilist materjali. Kohtu hinnangul oli süü suur muu hulgas seetõttu, et materjali hulgas oli alla kümneaastaseid lapsi kujutavaid faile ning vaadatud materjali oli palju.
2018.aastal mõistis kohus Märtsini teist korda süüdi ja määras talle kaheaastase vangistuse, mis jäeti kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni ringkonnakohus ei rahuldanud.
Rakvere haiglas on Märtsin Suurkaevu sõnul töötanud vahelduva eduga juba 2010. aastate algusest. Haigla otsus tema tööd pärast süüdimõistmisi jätkata põhines muu hulgas sellel, et talle kehtestati tingimus, mille kohaselt ei tohi ta alaealisega üksinda jääda.

Nüüd on aga tõstatunud laiem küsimus sellest, kas selline korraldus on laste kaitsmiseks piisav. Haigla hinnangul on oluline välistada võimalus, et arst jääb lapsega kahekesi. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul tuleb aga vaadata ka seda, kas arst saab oma töö kaudu lastega kontakti luua ja nende usaldust võita.